Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) jõustus 26. oktoobril 2026 rida muudatusi. Seadusandja põhjendab muudatusi sooviga vähendada tööandjate ja Tööinspektsiooni halduskoormust, kaotada dubleerivaid kohustusi ning muuta tööohutuse süsteem selgemaks. Alljärgnevalt anname ülevaate põhimuudatustest ja nende praktilisest tähendusest tööandjale.
1. Esmase tervisekontrolli tähtaeg pikeneb
Varasema regulatsiooni kohaselt tuli töötaja tervisekontroll korraldada nelja kuu jooksul tööle asumisest arvates. Nüüd kuue kuu jooksul.
Tähtaja pikendamist on põhjendatud nii sooviga arvestada katseaja pikenemise võimalusega (kui töötaja on osa katseajast nt haiguslehel) kui ka võimalusega korraldada tervisekontroll alles pärast katseaja lõppu, vältides vajadust teha kontroll töötajale, kelle töösuhe võib lõppeda katseaja jooksul; samuti võimalusega paremini planeerida tervisekontrolle, arvestades kõikides piirkondades ei ole tervisekontrolli kättesaadavus ühtne.
Üldjuhul soovitame korraldada tervisekontroll siiski katseaja jooksul, et kontrollida töötaja tervise sobivust töökohale, mille väljaselgitamine on üks katseaja eesmärkidest.
On oluline tähele panna, et suurema ohuga töö puhul (näiteks kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega, kantserogeenidega või öötöö) säilib kohustus teha tervisekontroll enne tööle asumist.
2. Esmaabiandja määramise kohustus muutub paindlikumaks
Esmaabiandjat ei pea enam määrama, kui:
i. ettevõtte töötajad töötavad üksinda,
ii. ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad on kokku leppinud ühises esmaabikorralduses, või kui
iii. tegemist on tervishoiuteenuse osutajaga.
Praktikas tekitab ilmselt kõige rohkem küsimusi “üksi töötamise” määratlus. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt läheb selle määratluse alla töötaja, „kelle töökeskkonnas ei ole teisi, sealhulgas teiste tööandjate töötajaid, ja kes ei jaga teiste töötajatega ühist üüripinda. Sellises olukorras on näiteks väikeses kaupluses või tanklas üksi töötav müüja, valvur öösel laohoones, korteriühistu koristaja, püsivalt kodukontoris kaugtööd tegev töötaja või objektil üksinda töötav fassaaditööde tegija.“ Seadusandja on ka selgitanud, et kombineeritud olukordades, kus öises vahetuses töötab töötaja üksinda, aga päevases vahetuses on mitu inimest samas töökeskkonnas koos, tuleb ettevõttes esmaabiandja küll määrata, kuid teda ei pea tagama olukorras, kus töötaja töötab üksinda.
Üksi töötavate töötajate puhul on sellegipoolest vajalik tagada vajalikud esmaabivahendid ning selged juhised tegutsemiseks õnnetuse või terviserikke korral.
3. Ohutusjuhendite koostamise kohustus kitseneb
Varasem regulatsioon nägi ette kohustuse koostada eraldi ohutusjuhend nii tehtava töö kui ka iga kasutatava töövahendi kohta.
Muudatuse järgi kaob kohustus koostada eraldi tehtava töö ohutusjuhend, alles jääb kohustus koostada kasutatava töövahendi ohutusjuhend. Ka seda ei ole vaja koostada, kui tootja kasutusjuhend juba sisaldab piisavat ohutusteavet. Tööandja üldine kohustus töötajaid juhendada ja välja õpetada ei muutu.
4. Töökeskkonnavoliniku ja -nõukogu valimine muutub vabatahtlikuks
Varasem regulatsioon nõudis töökeskkonnavoliniku valimist igas vähemalt kümne töötajaga ettevõttes ning töökeskkonna moodustamist vähemalt 150 töötajaga ettevõttes.
Nüüd peab tööandja korraldama töökeskkonnavoliniku valimised vaid siis, kui vähemalt 10% protsenti ettevõtte, selle struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest seda soovib. Töökeskkonnanõukogu moodustatakse kas tööandja algatusel või kui 10% ettevõtte töötajast selleks soovi avaldab. Töökeskkonnanõukogus peab töötajate ja tööandjate esindajaid olema võrdselt, kuid nüüd ei pea enam tingimata neli liiget olema ehk võib olla ka kaheliikmeline.
Seadusandja põhjendab muudatust formalismi vähendamisega: senine praktika näitas, et volinikke valiti sageli kohustuse täitmiseks, ilma sisulise vajaduseta. Samas tasub tööandjal arvestada, et kohustus konsulteerida töötajatega töökeskkonna küsimustes säilib sõltumata sellest, kas volinik on valitud.
Kui töökeskkonnavolinik valitakse, ei pea sellest enam Tööinspektsiooni teavitama.
Töökeskkonnaspetsialist peab igal ettevõttel jätkuvalt olema, kuid edaspidi ei pea ka seda infot enam Tööinspektsioonile teatama.
5. Töötaja joobe kontrollimiseks selge õiguslik alus
Tööandjal on kohustus kõrvaldada töölt joobes töötaja, kuid varasemalt ei andnud seadus talle selget õiguslikku alust joobe kontrollimiseks ega selleks vajalike terviseandmete töötlemiseks.
Muudatuse järgi saab tööandja põhjendatud kahtluse korral õiguse kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilist või toksilist joovet või psühhotroopse aine mõju, ning töödelda selleks vajalikke terviseandmeid. Suurema ohu allikaga seotud töö puhul (näiteks kraanajuht, bussijuht, elektrik kõrgepingeliinil) ei ole põhjendatud kahtlus vajalik.
On oluline, et tööandjal tuleb kehtestada joobe kontrollimise kord ja seda töötajatele tutvustada. Dokumendis peab olema kirjeldatud:
i. kontrolliprotseduur – nt mida ja kuidas kontrollitakse, millise seadmega ja kuidas see seade või test töötab, kes ja kas viibib veel kontrollimise juures, millal kontrollitakse;
ii. positiivse leiu määratlus – millise aine ja millist joovet (numbriline väärtus) ning kust mõõdetuna nimetatakse positiivseks leiuks, milline on mõõteviga;
iii. positiivse leiu tagajärjed – oluline on meeles pidada, et üldjuhul ei saa esimene positiivne testitulemus viia kohe töölepingu ülesütlemiseni, eriti näiteks kui joove tuvastatakse enne kui töötaja siseneb töökeskkonda ja asub tööd tegema;
iv. töötaja kaitse meetmed ja mõõtmistulemuste vaidlustamise kord – nt kas töötajal on õigus kordusproovile, õigus taotleda alternatiivse meetodi kasutamist või mõõteseadme vahetamist;
v. joobe kontrollimisest keeldumise tagajärjed töötajale – nt töötaja kõrvaldatakse selleks päevaks töölt, proov loetakse ka sellisel juhul positiivseks;
vi. mõõtmistulemuste dokumenteerimise ja säilitamise kord – seadusest tulenevalt tohib joobe kontrollimise andmeid säilitada kuni kolm aastat, kuid täpsemalt tuleks sätestada sisekorras. Tööandja võib aga näiteks sätestada, et negatiivseid tulemusi säilitatakse lühemalt, arvestades et sel puhul vaidluse riski üldjuhul pole.
6. Alla 10 töötajaga ettevõtetele vähem kohustusi
Tööandja, kelle ettevõttes töötab alla kümne töötaja:
(a) ei pea tellima ettevõtte töötervishoiu olukorra terviklikku analüüsi töötervishoiuarsti ja tema meeskonna poolt.
Tuletame meelde, et kõik teised ettevõtted peavad sellise analüüsi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul korraldama. Selline nõue jõustus 01.01.2023 ja esimene kolmeaasta periood möödus 01.01.2026 ehk siis nüüdseks peaks kõik kümne või enama töötajatega tööandjatel olema selline analüüs olemas.
(b) ei pea töökeskkonna riskianalüüsi Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogusse üles laadima või Tööinspektsioonile edastama.
Riskianalüüsi läbiviimise ja kirjaliku riskianalüüsi dokumendi koostamise kohustus siiski säilib. Meie soovitus on koostatud riskianalüüsi dokument siiski töökeskkonna andmekogusse esitada. Riskianalüüsi esitamata jätmise korral on ettevõttel suurem tõenäosus sattuda Tööinspektsiooni järelevalve valimisse.
7. Ühe inimese osaühingule ei kohaldu TTOS enam täies ulatuses
Varasema regulatsiooni kohaselt pidi ka ettevõte, kus ainuosanik on ühtlasi ainus juhatuse liige ja ainus töölepinguline töötaja, täitma kõiki töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, sealhulgas koostama endale riskianalüüsi ja ohutusjuhendid ning läbima töötervishoiuarsti tervisekontrolli.
Muudatuse järgi ei kohaldu TTOS sellisele ettevõttele enam täies ulatuses. Erandina jäävad kohalduma ühist töökeskkonda ja tööõnnetuse toiminguid puudutavad sätted ja teatud haigushüvitise regulatsioon. Kui osaühingu ainuosanik kasutab renditööjõudu, peab ta tagama tema juures töid tegeva renditöötaja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise. Samas kaasneb muudatusega ka ilmajäämine teatud TTOS-ist tulenevatest sotsiaalsetest garantiidest: sellise isikuga juhtunud õnnetust ei käsitata enam tööõnnetusena ning tal ei ole võimalik taotleda kutsehaiguse korral Sotsiaalkindlustusameti hüvitist, kui tööandja on vahepeal likvideeritud.
