Uudised veterinaaria valdkonnas oktoober 2025 – aprill 2026
2025.aasta oktoobris võeti vastu Euroopa Liidu määruse (EL) 2019/6 rakendusmäärus (EL) 2025/2091, millega kehtestati veterinaarravimite hea tootmistava.
Määrus sätestab veterinaarravimite tootmise üldised kvaliteedinõuded ning täpsustab tehnilisi ja organisatsioonilisi tingimusi, mida tuleb erinevate veterinaarravimite valmistamisel järgida. Oluline on, et määruse järgimine ei ole kohustuslik üksnes tootjatele – see laieneb ka isikutele, kes veterinaarravimeid Euroopa Liitu impordivad.
Lisaks üldistele tootmisnõuetele sisaldab määrus ka erinõuded mitmete veterinaarravimite ja tootmisviiside osas. Nendeks on:
- steriilsete veterinaarravimite tootmine;
- aseptiline tootmine;
- bioloogiliste veterinaarravimite tootmine;
- immunoloogiliste veterinaarravimite tootmine;
- taimsete veterinaarravimite tootmine;
- ravimsöödas kasutamiseks ette nähtud veterinaarravimite tootmine;
- välispidiselt kasutatavate ektoparasiidivastaste veterinaarravimite tootmine;
- vedelate ravimite, kreemide ja salvide tootmine;
- meditsiiniliste gaaside tootmine;
- annustatava inhalatsiooniaerosoolina manustatavate veterinaarravimite tootmine.
Määrus võimaldab teatud juhtudel kasutada ka alternatiivseid tootmis- või kvaliteeditagamise meetodeid. Sellisel juhul peab tootja suutma nõuetekohaselt tõendada, et alternatiivne lähenemine tagab samaväärse tulemuse, veterinaarravimi kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe ning vastavuse müügiloa tingimustele.
Euroopa ravimiameti ülevaade: uued veterinaarravimid ja vaktsiinid
Euroopa Ravimiamet on oma 2025. aasta ülevaates „Veterinary Medicines in 2025“ toonud välja uued ravimid ning vaktsiinid, mis on heaks kiidetud. Samuti on välja toodud alternatiivsed kasutusvõimalused veterinaarsetele ravimitele, mis juba on olemas ning heaks kiidetud. Inglise keelne ülevaade on saadaval lingil.
Põllumajandus- ja toiduamet otsib veterinaararstide kaasabi
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teatas, et vajab 2026. aastal kutsetegevuse loaga veterinaaride abi loomatauditõrje toimingute tegemisel.
Veterinaararste kaasatakse eelkõige järgmiste ülesannete täitmiseks:
- koerte ja kasside marutaudivastane vaktsineerimine;
- transmissiivse spongiformse entsefalopaatia (TSE) proovide võtmine;
- marutaudi kahtlusega metsloomadelt (šaakal, rebane, kährik) peaproovi võtmine.
Teenuste eest esitatavad arved peavad vastama raamatupidamise seaduse ja käibemaksuseaduse nõuetele ning arved tuleb esitada e-arvetena.
Täpsem info ning kontaktandmed on saadaval lingil.
Kohtulahendid on selgitanud veterinaaride rolli loomade terviseseisundi hindamisel
Viimased kohtulahendid rõhutavad veterinaaride eksperthinnangute olulist rolli loomade terviseseisundi hindamisel ning loomakaitsealaste vaidluste lahendamisel.
Loomade terviseseisundi hindamine järelevalvemenetluses
Tallinna Ringkonnakohus leidis oma 21.11.2025 määruses 3-25-3657, et loomade terviseseisundi hindamine nõuab eriteadmisi.
Kuigi PTA tehtud fotodel oli selgelt näha loomade kõhnust ja muid probleeme, ei olnud toimikus andmeid, et loomade seisundit oleks hinnanud veterinaararst või muu eriteadmistega isik. Kohus märkis, et ilma sellise eksperthinnanguta ei ole võimalik usaldusväärselt – ka PTA ametnikul – hinnata loomade tegelikku terviseseisundit kontrollimise ajal.
Lisaks märkis kohus antud asjas, et mida rohkem aega möödub loomade kinnipüüdmisest, seda keerulisem on hiljem usaldusväärselt hinnata nende tegelikku seisundit kontrollimise ajal.
Veterinaararsti hinnangu tõendusväärtus
Tallinna Halduskohtu 19.08.2025 lahendis 3-24-2578 rõhutati, et veterinaararsti läbivaatusel tuvastatud terviseprobleemid võivad olla määrava tähtsusega loomade pidamise nõuete rikkumise tuvastamisel.
Veterinaararsti leidis, et vaidlusalustel loomadel esinesid reaalsed terviseprobleemid (nt veetustumine, alatoitumus, infektsiooninähud ja hambaprobleemid), mis toetasid järeldust, et loomade eest ei hoolitsetud nõuetekohaselt. Kohus leidis, tuginedes veterinaararsti hinnangule, et loomakaitseseaduse nõudeid oli antud asjas oluliselt rikutud. Seetõttu pidas kohus põhjendatuks ka otsust loomad omaniku tahte vastaselt võõrandada ning leidis, et selline meede oli õiguspärane.
Veterinaararsti arvamus mainevaidluses
Tartu Maakohus tugines oma 12.12.2025 otsuses asjas 2-24-8927 loomaarsti eksperthinnangule ka laimuväiteid puudutavas vaidluses, kus kohus hindas Facebooki grupis avaldatud väiteid hageja ja tema koerte kohta.
Hageja vaidlustas antud asjas mitut väidet, mille hulka kuulusid, muuhulgas järgnevad väited: (i) hageja ei tegele oma koertega ning on jätnud nad aastateks tegevusetult omapäi ning (ii) hageja koerad olid kahel korral rünnanud väiksemaid koeri.
Kohus leidis esimese väite puhul, et veterinaari hinnang koera terviseseisundile selgitas lisaks muudele tõenditele, miks loom ei saanud olla aktiivne ning miks pikad jalutuskäigud olid talle vastunäidustatud. Arvestades muuhulgas seda seisukohta, leidis kohus, et tegu oli mitte tõese väitega, mis tuli ümber lükata ning mille eest tuli maksta ka hüvitist.
Teise väite puhul märkis kohus, et loomaarsti hinnang selle kohta, et koer on olnud üldiselt sõbraliku iseloomuga ning fakt, et ta on läbinud kutsikana koerte kooli, ei välista siiski võimalust, et konkreetsetes olukordades võis koer teisi koeri rünnata. Seetõttu ei pidanud kohus loomaarsti hinnangut koera iseloomu kohta piisavaks, et ümber lükata muude tõenditega tuvastatud ründamisjuhtumeid.
Tööõiguslikud uudised:
- Sellest aastast on võimalik sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid, mis võimaldavad kombineerida kokkulepitud tööaega ja muutuvat tööaega.
- Täpsemalt sellest ja teistest muudatustest on ülevaade meie kodulehel, nii eesti kui inglise keeles
Uudiskirja panid kokku TEGOS jurist Laura Jaanisoo ja nõunik Ingeri Luik-Tamme.
