Otsi:
Tühjenda
  • Tühjenda
Esindasime Riigikogu edukalt Riigikohtus obstruktsiooni küsimuses

Esindasime Riigikogu edukalt Riigikohtus obstruktsiooni küsimuses

Paul Varul, Triin Kaurov ja Vitali Šipilov esindasid Riigikogu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses Riigikohtus. Riigikohus lahendas opositsiooni saadikute kaebust küsimuses, kas Riigikogu sai piirata küsimuste esitamist päevakorra kohta ning eelnõude ja arupärimiste üleandmist.

Riigikohus otsustas, et otsus piirata küsimuste esitamist päevakorra kohta ei ole kohtus vaidlustatav, kuna see ei puuduta Riigikogu liikme keskseid õigusi – selles osas jäi kaebus läbi vaatamata. Eelnõude ja arupärimiste üleandmise aja piiramine oli aga õigustatud, kuna vastasel juhul saaks opositsioon tasalülitada nii Riigikogu kui ka Vabariigi Valitsuse töövõime.

38 Riigikogu saadikut opositsioonist esitasid Riigikohtule kaebuse, milles vaidlustasid Riigikogu otsuseid piirata 15.05.2023, 16.06.2023 ja 6.06.2023 istungitel ajaliselt küsimuste esitamine päevakorra kohta ning eelnõude ja järelepärimiste üleandmine. Piiramise põhjus oli selles, et eelmisel töönädalal ei suutud Riigikogu opositsiooni obstruktsiooni tõttu isegi kinnitada päevakorda.

Riigikohus leidis tänases otsuses, et Riigikogu otsus piirata küsimuste esitamist päevakorra kohta ei saa kohtus vaidlustada. Küsimuste esitamine on Riigikogu liikmete toetav, mitte keskne õigus, ning seda saab Riigikogu ise piirata, kuna tal on oma töö korraldamisel lai autonoomia ehk enesekorraldusõigus.

Mis puudutab eelnõude ja arupärimiste üleandmise piiramist, siis Riigikohus leidis, et selleks oli Riigikogu liikmetel piisavalt aega – 8.-12.05.2023 toimunud töönädal kestis tervelt 65 tundi ning kulus opositsiooni tegevuse tõttu kogu ulatuses protseduuriliste küsimustele. Kui Riigikogu ei saaks eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks ette nähtud aega piirata, satuks ohtu parlamendi ja ka Vabariigi Valitsuse (kes peab arupärimistele vastama) töövõime. Riigikohus nõustus Riigikoguga, et opositsiooni tegevus viitab obstruktsioonile, ning rõhutas, et obstruktsiooniga ei saa Riigikogu tööd lõputult tõkestada, sisuliselt parlament tasalülitada. Kui lubada piiramatut obstruktsiooni, siis saaks ka väike rühm Riigikogu liikmeid muuta Riigikogu töövõimetuks.

Vitali Šipilovi jaoks on Riigikohtu otsuse keskne sõnum see, et kõige tähtsam on tagada Riigikogu ja valitsuse töövõime ning opositsioon ei saa neid tasalülitada. „Riigikogu peab saama teha oma tööd ja reageerida aina sagenevatele muutustele ja kriisidele. Opositsioon oli praegu tegutsenud nii, et Riigikogu ei saanud terve nädala jooksul isegi kinnitada oma päevakorda. Esitati 345 arupärimist, millele vastamiseks kuluks valitsusele eri hinnangutel 300-1000 tundi. Riigikohus on minu arvates väga õigesti rõhutanud, et see viitab obstruktsioonile ja opositsiooni õiguste kuritarvitamisele ning Riigikogu enamusel oli õigus seda takistada.“

Triin Kaurovi sõnul on Riigikohus väga tabavalt rõhutanud, et obstruktsiooni kui poliitilise võitluse ja parlamenditöö vahendit tuleb Riigikogu tegevuses teatavas ulatuses taluda, kuid selle abil ei või halvata Riigikogu tööd sellisel määral, et parlament osutub võimetuks täitma oma ülesandeid. Riigikogu pikaajaline töövõimetus võib halvata kogu riigi toimimise.