Otsi:
Tühjenda
  • Tühjenda
Vitali Šipilov: kaitsealused taimed naaberkrundil võivad mõjutada ka teid

Vitali Šipilov: kaitsealused taimed naaberkrundil võivad mõjutada ka teid

Looduskaitse all olevate liikide kohta tuleb koostada tegevuskavasid, mis kirjeldavad liigi seisundit, seda ohustavaid tegureid ja seda, kuidas tagada liigile soodne seisund. Tegevuskavad ei ole õiguslikult siduvad ehk nendest ei tulene vahetult õigusi ega kohustusi. Tegevuskavad on eksperthinnanguga sarnased kirjeldavad dokumendid, millega tuleb arvestada keskkonnalaste otsuste tegemisel. Riigikohtu värske lahendi järgi saavad tegevuskavad aga olla sama olulised kui õigusaktid.

Nimelt tühistas riigikohus Tartu Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kruntide detailplaneeringu, kuna selles oli käsitlemata kaitsealuse taime (I kaitsekategooria taim mägi-piimputk) jaoks vajalik puhverala. Selle taime kaitseks oli moodustatud püsielupaik, mis ei ulatunud detailplaneeringu alale, vaid piirnes sellega.

Püsielupaiga määrusest ja selle seletuskirjast tulenes, et püsielupaik hõlmas ka mägi-piimputke jaoks vajalikku puhverala. Nii võis jääda mulje, et väljaspool püsielupaika toimuv ei omagi mägi-piimputke kaitsele mõju. Siiski nägi hiljem koostatud mägi-piimputke kaitse tegevuskava ette laiema puhverala, mis ulatus ka naaberkinnistutele, sh detailplaneeringu alale. Riigikohus leidis, et detailplaneeringu menetluses oleks pidanud lähtuma tegevuskavast, mitte püsielupaiga määrusest, ning hindama keskkonnamõju. Ilma sellise hindamiseta kehtestatud detailplaneering on õigusvastane ning riigikohus tunnistas selle kehtetuks.

Riigikohtu otsusest tuleneb, et kaitsealuse liigi tegevuskava, olgugi et see ei ole siduv õigusakt, võib praktikas osutuda tähtsamaks kui püsielupaiga moodustamise määrus. Seega tuleks tegevuskavas tooduga arvestada nii kohalikul omavalitsusel kui ka arendajal ning seda isegi juhul, kui püsielupaik asub väljaspool detailplaneeringu ala. Vastasel juhul on risk, et detailplaneering osutub õigusvastaseks.

Riigikohtu lahendatud juhtum oli mõneti eriline selles mõttes, et tegevuskava koostati pärast püsielupaiga moodustamist ja see sisaldas uusi andmeid. Siiski tähendab riigikohtu otsus seda, et arendajad peaksid pöörama rohkem tähelepanu sellele, mis on kirjas looduskaitse all olevate liikide tegevuskavades, mitte ainult siis, kui need liigid asuvad planeeringualal, vaid ka siis, kui need paiknevad naaberkinnistutel.

Artikkel avaldati Postimehe portaalis.