Saksamaa konkurentsiamet on alustanud menetlust platvormi Temu vastu pärast kaebust, mille esitas Saksa Jaekaubanduse Liit (HDE).[1] Amet uurib, kas Temu seab müüjatele ebaseaduslikke piiranguid hindade kujundamisel – näiteks piirates nende õigust ise hindu määrata või sekkudes otseselt jaehindadesse. See on ametlik versioon.
Ajakirjandus tugineb aga ka HDE väidetele, mille kohaselt Temu nõuab müüjatelt, et hinnad peavad jääma alla 85% sellest, mida kauplejad mujal pakuvad, ning jätab endale õiguse ka hindu „üle kirjutada“. Need on väited, mitte järeldused.
Temu juhtum ei ole aga üksiknäide. See peegeldab laiahaardelist trendi, kus konkurentsiametid üle Euroopa jälgivad tähelepanelikult, kuidas suured e-kaubanduse platvormid mõjutavad hindu ja konkurentsi. Kuigi menetlus toimub Saksamaal, on sellel laiem õppetund ka Eesti ettevõtjatele, kes enda kaupu erinevatel platvormidel müüvad – platvormimajanduse õiguspärasus on järelevalve all kõikjal.
Milles probleem?
Probleem ei teki siis, kui platvorm annab müüjatele soovitusi konkurentsivõimeliste hindade kujundamiseks. Murekoht tekib aga siis, kui platvorm dikteerib hindu või seab tingimused, mis piiravad müüja otsustusvabadust.
Konkurentsiõiguslikust vaatenurgast on siin kolm peamist punast lippu:
- Edasimüügihinna kehtestamine – kui platvorm määrab, millise hinnaga müüja tohib või peab toodet müüma, on tegemist edasimüügihinna kokkuleppimisega, mis on keelatud.
- Ühepoolsed hinnamuutmise õigused – kui platvormil on õigus jaemüüja hindu ühepoolselt muuta, on jaekaupleja hinnavabadus vaid näiline.
- Väline hinnasurve – kui platvormi tingimused mõjutavad müüja hinnakujundust ka väljaspool platvormi (nt oma e-poes või teistel platvormidel), võib see sundida tõstma hindu mujal või loobuma teistest müügikanalitest.
Miks see Eesti kauplejaid puudutab?
Eesti kauplejad peaksid olema tähelepanelikud, kui müüvad oma tooteid erinevatel online platvormidel. Konkurentsivastase kokkuleppe eest vastutavad mõlemad pooled – nii platvorm kui ka müüja. Müüja ei saa end vabandada väitega, et platvormi tingimused olid sõnastatud „võta või jäta“ stiilis või et ta ei teadnud nende õigusvastasusest.
Lisaks on järjest enam kasutusel algoritmiline või dünaamiline hinnakujundus. Kuigi see kõlab uhkelt ja innovatiivselt, võib see muutuda probleemseks, kui algoritm koordineerib platvormil müüjate hindu või muudab neid automaatselt. Sellisel juhul võib tegemist olla konkurentsiõigusliku rikkumisega.
Mida teha?
- Kontrolli oma vabadust hinda määrata. Enne platvormiga liitumist loe põhjalikult läbi lepingu- ja kasutustingimused. Otsi viiteid sõnadele nagu “platform may adjust”, “dynamic pricing”, “price optimization”, “parity clause”, “best price guarantee” või “algorithmic pricing” – need võivad viidata hinnapiirangutele või automaatsele sekkumisele.
- Hinda mõju enda teistele müügikanalitele. Kui platvorm nõuab, et tema hinnad oleksid alati madalamad kui sinu enda veebipoes või mujal, võib see olla konkurentsiõiguslikult probleemne.
- Ole ettevaatlik automaatsete hinnalahendustega. Uuri, kuidas pakutav „automaatne hinnakujundus“ tegelikult töötab. Kas algoritm üksnes soovitab hindu või kehtestab need ise? Kas sul on võimalik sellest keelduda?
- Küsi nõu. Kui miski tundub kahtlane, konsulteeri advokaadiga. Varajane kontroll aitab vältida rikkumist ja võimalikke trahve.
Temu juhtum näitab, et konkurentsijärelevalve platvormimajanduses on tõusuteel. Müüjad ei tohiks eeldada, et suur platvorm tagab automaatselt õiguspärased tingimused. Vastutus oma hinnastrateegia ja lepinguliste suhete õiguspärasuse eest jääb alati ka kauplejale endale.
