Mis on suveaeg?
Eestis on kohustuslik kasutada rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikuid. Ka aeg kuulub siia. Mõõteseaduse järgi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Eestis kasutatavad rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) ühikud ja nende kasutamise viisi. Samas määruses on kirjas ka suveaeg seoses aja suuruse suveaja rakendamisel. Inimkeeli ongi selles määruses ette nähtud, et märtsikuu viimasel pühapäeval kell 03:00 (Greenwichi aja järgi kell 01:00) algab suveaeg, kusjuures selleks lükatakse kella edasi ühe tunni võrra, ning suveaeg lõpeb oktoobrikuu viimasel pühapäeval kell 04:00 (Greenwichi aja järgi kell 01:00), kusjuures kella lükatakse siis tunni võrra tagasi.
Suveajale üleminek on riigi otsustus
Kuigi oleme harjunud, et kevadel ja sügisel ikka keeratakse kella, siis SI-süsteem iseenesest ei nõua seda. Sellega on määratud ära ajamõõduskaalal suveaja algus- ja lõpp-punktid. Otsustavaks on siin selgelt poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed argumendid.
Meie õige vööndiaeg on talveaeg, kuid võitmaks juurde valget aega on lihtsalt rakendatud suveaega, kusjuures seda hakati praktiseerima alles eelmise sajandi alguspoolel. Eesti läks esmakordselt suveajale 1917. aastal, kuid näiteks aastatel 1921-1940 ei rakendatud üldse suveaega.
Euroopa Liidu liikmesriigid keeravad kella ühel ajal
Euroopa Liidu liikmesriikides algab ja lõpeb suveaeg ühel ajal. Selline ühine kuupäev ja aeg suveaja alguse ja lõpu osas on olnud oluline siseturu toimimise huvides. Huvitav on aga see, et esimest korda hakati Euroopa Liidu tasemel suveaja rakendamist reguleerima alles 1980. aastal. Alates 2001. aastast on aga suveaja kohta kehtinud direktiiv nr 2000/84/EC. Lisaks on huvitav seegi, et kella keeratakse ka Norras, Šveitsis ja Ühendatud Kuningriigis.
Kellakeeramiseks tuleb muuta direktiivi
Aja jooksul on siiski kellakeeramise vajaduses kahtlejate hulk kasvanud ning 2018. aastal esitas ka Euroopa Komisjon ettepaneku loobuda kellakeeramisest ja tunnistada kehtetuks direktiiv suveaja korra kohta. Selle ettepaneku järgi oleks igal liikmesriigil pädevuse otsustada oma vööndiaja üle ja ka selle üle, kas rakendab alaliselt vööndiajana oma vööndiaega (ehk talveaega) või senist suveaega. 2019. aastal kiitis küll Euroopa Parlament selle ettepaneku heaks, kuid edasine menetlus jäi toppama. Euroopa Parlamendi ettepanek oli, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid koordineeriksid omavahel viimast suve- ja talveajale üleminekut selleks, et vältida häireid siseturu toimimisel. Ajaliselt tuli vahele Brexit, seejärel COVID-19 pandeemia ja nüüd on tähelepanu geopoliitilistel sündmustel, mistõttu on keeruline pakkuda, millal jõutakse kellakeeramisest loobumiseni.
Artiklit saab lugeda ka Delfi Ärilehest

