Alates 1. jaanuarist 2027 hakkab Eestis kehtima tuumaenergia ja -ohutuse seadus. Eestis ei ole varem olnud terviklikku seadust, mis reguleeriks tuumajaamaga seonduvat. Selle üle, mida uus seadus endaga kaasa toob, arutleb advokaadibüroo TEGOS jurist Laura Jaanisoo.
Kas uue seaduse vastu võtmine tähendab, et 2027. aastal hakatakse kohe tuumajaama ehitama? Ei. Seadus ei anna ühelegi ettevõtjale automaatselt õigust tuumajaama rajada – vastupidi, seadus kehtestab täpse menetluse ja nõuded, mille võimalik arendaja peab enne ehitamise ja tuumajaama kasutamiseni jõudmist läbima. Tuumajaama eri etappideks on vaja erinevaid otsuseid ja lube.
Kas aga uus tuumaseadus võimaldab tasakaalustada ühest küljest energiajulgeoleku tagamise vajadust, ettevõtlusvabadust ning samas ka kohalike elanike huvisid ja soove?
Tuumajaam võimaldab tagada ka energiajulgeolekut ja tarnekindlust
Tuumajaam võib tuua piirkonda töökohti ja parema taristu. Ka ettevõtjatele võib tuumajaama rajamine tuua kaasa uusi kaubatellimusi ja tööd projekteerimise, ehituse, seadmete tarnimise, hoolduse, turvalisuse, transpordi, majutuse ning muude tugiteenuste valdkonnas. Tuumajaam võimaldab tagada ka energiajulgeolekut ja tarnekindlust.
Samal ajal võivad siiski ka tuumajaama läheduses tegutsevaid ettevõtteid ja elanikke mõjutada tuumajaamaga seonduvad maakasutuse piirangud, kinnisvaraarenduse ebakindlus, hinnasurve ja täiendavad julgeolekunõuded. Vähetähtis pole ka tunnetuslik hirm tuumajaama läheduse osas.
Selliselt nõuab seadus kohalike elanike ning kohaliku omavalitsuse teavitamist ja kaasamist nii asukoha valiku protsessi, kui ka teistesse etappidesse – neile tuleb tagada õigeaegne ja piisav informeeritus ning võimalus esitada seisukohti, taotleda teabe saamist ja osaleda menetluses ulatuses, mis on kooskõlas seadusega.
Siiski tuleneb seaduse seletuskirjast, et tuuma- ja kiirgusohutusega seotud menetluses esineb sageli piiratud juurdepääsuga teavet, millele ligipääsu andmisest võidakse keelduda näiteks turvalisuse ja julgeoleku kaalutlustel või dokumentides esinevate isikuandmete või ärisaladuste tõttu. Kaasamisõigus ei tähenda seega, et kohalik elanik või kohalik omavalitsus saab piiramatu juurdepääsu kogu menetlusteabele, sellegi poolest peab olema neile tagatud tegelik võimalus osaleda otsustusprotsessides.
Ohutus on kõigis menetlustes kõrgeim kaalutlus
Seaduses on sõnaselgelt öeldud, et menetluskiirus ega odavus ei tohi piirata ohutuse põhjalikku hindamist ega selleks vajalike toimingute tegemist ning et ohutus on kõigis menetlustes kõrgeim kaalutlus. Seletuskiri lisab selles osas, et sätte eesmärk on rõhutada tuumaohutuse kõrgeimat prioriteeti kõigis tuumaenergia valdkonna haldusmenetlustes. Seetõttu ei saa menetluse kiirendamise ega kulude vähendamise eesmärgil jätta tegemata ohutuse põhjalikuks hindamiseks ja selle tagamiseks vajalikke hindamisi ja toiminguid.
Selleks, et üldse tuumajaama ehitamiseni jõuda, tuleb kõigepealt valida ja põhjalikult hinnata jaama võimalikku asukohta. Arvesse tuleb võtta muu hulgas üleujutusohtu, jahutusvee olemasolu, kaugust tihedalt asustatud piirkondadest, teid, kriisivalmidust ja riigi julgeolekut. Täpsemate nõuete määramise õigus on jäetud aga valdkonna eest vastutavale ministrile.
Peale sobiva asukoha leidmist hindab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) võimalikku käitajat (eelmenetlus). Seaduse kohaselt võib tuumajaama rajada üksnes Eestis registreeritud aktsiaselts, mille asukoht ja tegevuskoht asuvad Eestis ning millel on sobiv omandistruktuur, pädev meeskond, piisav rahastus ja heakskiidetud ning tõendatud kasutuskogemusega tehnoloogia.
Ettevõtja peab tõendama, et ta täidab need ning muud eelmenetluses nõutavad tingimused, et tal on vajalikud töötajad ning plaan jäätmete käitlemiseks ja ka jaama tulevaseks sulgemiseks. Eelhinnangu läbimiseks vaatab seaduse kohaselt vabariigi valitsus TTJA hinnangu üle ning esitab oma seisukoha eelnõu riigikogule hääletamiseks. Alles pärast eelmenetluse lõppu – ehk riigikogu poolt eelnõu vastu võtmist – saab arendaja taotleda tuumajaama ehitamiseks vajalikku ehitusluba. Seega kuivõrd tuumajaama rajamiseks on tarvilik riigikogu heakskiit, on selle potentsiaalne rajamine või sellest keeldumine suuresti poliitiline otsus.
Tuumajaama rajamine eeldab mitmeid lubasid
Tegelikkuses on tuumajaama rajamisele eelnev protsess detailirohke ja eeldab mitmeid lubasid. Kerge käega tuumajaama rajada ei saa.
- Asukoha valikule ning eelmenetlusele järgneb ehitusloamenetlus, tuumaohutushinnang, algne dekomissioneerimiskava koostamine ja kasutusloa andmine. Siiski on oluline tähele panna, et kasutusluba ei anna veel õigust tuumajaama tuumkütusega katsetada ega käitada – katsetamiseks, käitamiseks ja dekomissioneerimiseks on vaja eraldi lubasid (tuumaohutusload).
- Seaduses on ette nähtud, et kasutada võib üksnes sellist tüüpi tehnoloogiat, mille kasutamise kogemus on tõendatud, ja tuumareaktori kavandit, mille on teise riigi pädev asutus heaks kiitnud ning mis ei pärine riigist, mille tehnoloogia kasutuselevõtt võib ohustada Eesti julgeolekut.
- Tuumajaama ümber määratakse kriisiolukorraks valmisoleku tsoon. Tsooni täpne ulatus ei tulene seadusest endast, vaid sõltub konkreetsest tuumajaamast, kasutatavast tehnoloogiast ja asukohast.
- Tuumajaama asukohajärgsele omavalitsusele tuleb tuumajaama tuumakäitise ehitus- ja tuumaohutusloa omajal maksta kohaliku kasu tasu, millest pool jagatakse tingimustele vastavatele tuumajaama lähedal asuvate eluruumide omanikele.
Seadus eeldab, et käitaja rahastab ka tuumajaama sulgemist ja jäätmete käitlemist läbi kohustuse teha makseid riiklikku dekomissioneerimis- ja lõppladustusfondi. Lõppladustamise korraldamise eest jääb aga lõppastmes vastutama riik.
Mure võib tekkida olukorras, kus arendaja läheb pankrotti, fondi kogutud raha ei ole piisav, jaama sulgemine või jäätmete lahendus osutub arvatust kallimaks või kui kulud kasvavad aastakümnete jooksul ootuspärasest enam. Praegu ei ole kindel ka tuumajäätmete ladustamise asukoht, tehnoloogia, ajakava ja tegelik maksumus, kuivõrd need selguvad alles hiljemalt 2032. aastaks koostatavas jäätmekäitluskavas.
Kes vastutab, kui midagi juhtub?
Murekohana on inimesed tihti välja toonud küsimuse – kes vastutab, kui midagi juhtub? Tuumakahju eest vastutab seaduse kohaselt üldjuhul käitaja ning tal peab olema vastav kindlustus, garantii või muu sobiv tagatis. Käitaja vastutuse ülempiir on üldreeglina 300 miljonit rahvusvahelise valuutafondi arveldusühikut ehk SDR-i ühe tuumaintsidendi kohta. Kui nõudeid on rohkem kui vastutuse piirmäär, hüvitatakse esmajärjekorras surma ja tervisekahjustusega seotud nõuded. Kui tegelik tekkiv kahju oleks aga ülempiirist suurem, muutuks oluliseks küsimus, kuidas ülejäänud kahju kaetakse. Seaduse tekstist ei saa järeldada, et piirmäära ületava kahju kataks automaatselt riik.
Loomulikult ei too uus seadus iseenesest kohe kaasa tuumajaama rajamist Eestisse. Küll aga avab see arendajatele ukse, et jaama rajamiseks esimesi samme ette võtta. Seadus sätestab selleks vajalikud mehhanismid – selge loamenetluse, ohutuse esikohale seadmise ning kohalike elanike ja omavalitsuse kaasamise.
Samas sõltub uue tuuma õigusraamistiku tegelik toimimine suuresti sellest, kuidas seadust praktikas rakendatakse ja kas menetluse läbiviimisel suudetakse erinevaid huve tasakaalustatult arvesse võtta. Kas ka tuumajaam lõpuks Eestis valmib ning kas loodud süsteem suudab kõiki riske tegelikult hallata, näitab aeg.
