Artikkel avaldati ERR-i portaalis.
Kaugtöövõimaluste arenedes ja töötajate vaba liikumisega muutub konkurents parimate töötajate üle järjest olulisemaks ettevõtjate mõõdupuuks – ülemaailmselt toimub võitlus parimate töötajate nimel. Sama mündi teise poolena on oluline tagada töötajate õigus valida endale töökohta läbipaistvatel alustel ja läbirääkida endale õiglane palk. Selliselt pole ka üllatav, et Euroopa Liidu liikmesriikide konkurentsiasutuste hiljutine praktika näitab, et järjest sagedamini saavad karistatud nn värbamiskeelud, kus ettevõtjad on leppinud kokku, et ei meelita üle üksteise töötajaid, või kus on mitu ettevõtjat ühiselt otsustavad töötajate töö- või palgatingimuste üle. Kuivõrd võib eeldada sellise tendentsi ülekandumist Eestisse ja kas mingis osas võivad ettevõtjad siiski töötajate osas kokkuleppeid sõlmida, arutleb Triinu Järviste.
Ilmselt pole enam ühelegi ettevõtjale uudis, et konkurendid ei või omavahel vahetada infot ega leppida kokku turustrateegias. Teatakse, et konkurentide vahelistes vestlustes on tabuteemaks muuhulgas hinnad, mahud, kulud ja tootmissisendid. Uue konkurentsirikkumise trendina käsitletakse aga töötajat justkui „tootmissisendina“, mille osas ei tohi ettevõtjad infot vahetada ega ka töötajate jagamises kokku leppida.
Uus suundumus konkurentsiõiguses
Euroopa Liidu konkurentsivolinik M. Vestager viitas konkurentsiõiguse arenguid analüüsides juba 2021. a kõnes värbamiskeeldude konkurentsi kahjustavale iseloomule, märkides, et turgudel, kus edu võti on õigete oskustega töötajate leidmine, võib ka lubadus mitte palgata teatud inimesi olla samaaegselt ka lubadus mitte teha innovatsiooni või mitte siseneda uuele turule.[1] Sellest sai teataval määral alguse uus suundumus konkurentsiõiguse jõustamises, kus järjest rohkem võetakse konkurentsiasutuste pihtide vahele ettevõtjate vahel sõlmitud töötajate värbamiskeelud või kokkulepped töötajatele pakutavate tingimuste osas.
Nii määras näiteks Leedu konkurentsiamet 2021. aastal trahvid Leedu korvpalliliigale ja kümnele klubile, kes sõlmisid konkurentsi piirava lepingu, mille kohaselt lepiti kokku korvpalluritele ülejäänud hooaja eest palka mitte maksta, kui COVID-19 pandeemia tõttu tühistati 2019.–2020. aasta meistrivõistlused. Leedu Konkurentsiamet leidis ka 2022. aastal, et kinnisvarabürood ja nende ühendus on rikkunud konkurentsõigust, kui lepiti kokku, et ei meelita üle üksteise maaklereid ega kliente. Nõiajaht värbamiskeeldude üle sai täiendava tõuke 2023. aasta suvel, mil Leedu Konkurentsiamet avaldas teabelehe selle kohta, millised töötajatega seonduvad kokkulepped võivad endast kujutada n-ö kartelli. Samamoodi on teema aktiivselt ka teiste liikmesriikide Konkurentsiametite radaril.
Konkurentsiasutuste põhiteesiks on seejuures, et kui tööandjad ei konkureeri töötajate pärast, saavad kahjustada nii töötajad kui ka tarbijad. Tõepoolest konkureerivad ettevõtjad omavahel ju ka parimate töötajate pärast ning töötajatest sõltub sageli pakutavate toodete ja teenuste kvaliteet. Selliselt mõjutavad kokkulepped töötajate ülemeelitamisest hoidumise osas otseselt ka lõpptarbijaid. Sõnadeta on selge, et ükski töötaja ei soovi ennast leida olukorrast, kus tema potentsiaalsed tööandjad on tema eest salaja ära otsustanud selle, kus ettevõttes on tal võimalik tööd leida või millised on tema väljavaated paremate töötingimuste läbirääkimistel. See näib ka emotsionaalsel tasandil karm töötajate õiguste rikkumine.
Selliselt võib eeldada, et lähiriikide tuules liitub selle menetlustrendiga ka Eesti Konkurentsiamet, kes seni – tõepoolest – ei ole vastava teema vastu üleliia suurt huvi üles näidanud. Seejuures võib keelatud kokkulepe endast kujutada mitte üksnes otsest kohustust mitte teise ettevõtja töötajaid üle meelitada, vaid näiteks ka kokkulepe mitte tõsta töötasusid või mitte pakkuda töötajatele lisasoodustusi. Eraldiseisvana kujutab ka konfidentsiaalse info vahetus töötajate värbamise, palga, soodustuste osas endast võimalikku tundlikku teavet, mille vahetamine ettevõtjate vahel võib konkurentsireeglitega vastuolus olla.
Mõned kokkulepped on siiski lubatud
Samas ei saa võtta seisukohta nagu oleksid kõik töötajatega seonduvad kokkulepped alati konkurentsiõiguslikult keelatud. On mitmeid olukordi, kus tööandjatel on vajalik töötajate osas koostööd teha või isegi kokku leppida töötajate ülemeelitamise keelus. Seda peab konkurentsiõigus ka võimaldama ja võimaldabki.
Üheks näiteks võiks tuua erinevad teenuse osutamise lepingud. Visualiseerime silme ette näiteks eesrindliku IT-startupi, kes on koolitanud oma töötajad välja pakkuma uudset infotehnoloogilist lahendust. Kui selline ettevõte ei lepiks enda klientidega lepingu kehtivuse ajaks kokku tema töötajate mitte ülemeelitamises, siis – võiks argumenteerida – ei saakski ta tõhusalt äri teha. Sel juhul peaks ta pidevalt tegelema kliendi juurde lahkunud töötajatele asendaja leidmisega, mis omakorda suurendaks ebaefektiivust ja tooks kaasa lisakulusid, mis lõppkokkuvõttes kajastuvad ka teenuse hinnas tarbijatele. Teise näitena võivad värbamiskeelud ja ülemeelitamise keelud olla lubatavad ka M&A tehingute raames, kus taolised sätted võivad kaitsta müüdava ettevõtte väärtust ja olla seetõttu vajalikud.
Konkurentsiõiguses kehtibki just selliste olukordade jaoks juurdunud nn täiendpiirangu doktriin, mille kohaselt, kui teatud määral konkurentsi piirav kokkulepe on seaduspärase põhitehingu jaoks vajalik ja proportsionaalne, siis on lubatud ka vastav konkurentsipiirang.
Selliselt ei ole mitte kõik töötajatega seonduvad ettevõtjate kokkulepped lubamatud ning jääb loota, et ka Eesti Konkurentsiamet arvestab sellega, kui esimene taoline juhtum peaks nende lauale maanduma. Ettevõtjad-tööandjad peaksid aga lähiriikide praktikat arvestades igal juhule kriitiliselt enda kokkulepped üle vaatama ning hindama, kas värbamis- ja ülemeelitamise keelud ikka on vajalikud, proportsionaalsed ja eesmärgistatud. Samal määral tuleks ka enda personaliinimesi koolitada võimaliku konkurentsiõiguslikult tundliku infovahetuse osas. Arvestades konkurentsiõiguses jätkuvalt kehtivaid suuri trahve, ei taha keegi jääda seda konkurentsiõiguse-kuuma-kartulit hoidma hetkel, mil Konkurentsiametil huvi tekib.
[1] https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/speech_21_7877
