Riigiabi reeglite A ja O on, et majanduslik eelis (kui riigiabi üks kriteeriumitest) esineb lihtsustatult siis, kui tehing ei vasta turutingimustele. Selliselt paneb mistahes riigivara kellegi kasutusse tasuta andmine automaatselt põlema punase tulukese küsimusega – ega tegemist ei ole juhuslikult riigiabiga. Ebaseaduslik riigiabi moonutab ettevõtjate konkurentsi, kahjustab ettevõtluskliimat ja lõppkokkuvõttes tuleb see kinni maksta meil kõigil.
Tartu Agro kasutuses olevate maade rendihinna turutingimustele vastavuse üle on toimunud pikad vaidlused nii kohtusaalis kui ka väljaspool seda. Euroopa Komisjon algatas 2017. aastal ametliku uurimismenetluse, hindamaks, kas Eesti riik on andnud ebaseaduslikku riigiabi Tartu Agrole liialt soodsa rendihinna näol. Komisjoni otsus, milles leiti, et rendihind oli liialt madal, tehti Euroopa Üldkohtus maatasa. Läbipaistvuse huvides tuleb siinkohal avaldada, et käesoleva artikli autor on Tartu Agro esindaja, muu hulgas ka Euroopa Liidu Üldkohtus.
Pea 25 aastat tagasi sai Tartu Agro maad (tasu eest!) kasutusse valikpakkumise tulemusena, kus osales ka teine ettevõtja. See tähendab, et toimus reaalne konkurss. Kokku lepitud renditasule lisandusid seejuures ulatuslikud investeerimiskohustused. Sellest hoolimata on peetud tuliseid vaidlusi rendihinna piisavuse (turutingimustele vastavuse) üle ja Tartu Agro on pidanud makstavaid rendi- ja muid tasusid ette ja taha põhjendama. Nüüd on vabariigi valitsus aga kurioosselt otsustanud anda nõusoleku, et osa nendest samadest Tartu Agro kasutuses olevatest maadest antaks kolmanda isiku kasutusse täiesti ilma tasuta.
Vabariigi valitsus otsustas 21. juuni korraldusega anda nõusoleku osade (seni Tartu Agro kasutuses olnud kinnistute) kasutusse andmiseks Eesti maaülikoolile. Seejuures plaanitakse anda 5 üksust kasutusse ilma tasuta. Nõusoleku andmist puudutava korralduse seletuskirjas küll mainitakse, et tegemist ei ole riigiabiga, kuid põhjalikku riigiabi analüüsi korralduse seletuskirjast ei nähtu.
Maatükid, mille osas vabariigi valitsus sellise nõusoleku andis, moodustavad Tartu Agro põllumajandusliku tootmistegevuse tuuma ning ilma nende maadeta ei ole Tartu Agrol võimalik oma tegevust jätkata. Tartu Agro kui põllumajandusettevõtte tegutsemine, seejuures Rahinge farmis 1200-pealise ja Vorbuse farmis 1200-pealise loomakarja pidamine, on ilma maata võimatu. 70 maatükki, kogupinnaga veidi üle 3000 hektari, anti Tartu Agrole 2000. aastal kasutamiseks 25-aastase rendilepinguga. Leping lõpeb 2025. aasta novembris. Tartu Agro on aastaid pakkunud välja võimaluse osta maa omale või pikendada lepingut. Riik on sellest aga keeldunud.
Artikkel avaldati Ärilehe portaalis.
