Selle draamatüki stsenaarium on alljärgnev. Särasilmne ettevõtja taotleb abikavast toetust, lootes saada täiendav tõuge ettevõtlusele. Ta teeb investeeringu ja saab osade kulude katmiseks riigiabi. Kõik on seaduslik ja kaunis. Projekt on teostatud ja Eesti majandus kübekese võrra elavneb. Seda kõike, kuni abi andev asutus leiab midagi, mille üle nuriseda. Sellele järgneb asutuse haldusakt ja abi nõutakse osaliselt tagasi. Kuigi sellised otsused on sageli seotud marginaalsete ja vaieldavate eksimustega, on nende mõju ettevõtjatele drastiline. Õnneks on nüüd jala maha pannud Riigikohus ja selgelt öelnud, et nii ei saa, kirjutab TGS Balticu riigiabi spetsialist Triinu Järviste.
Sagedasemad rikkumised
Praktika näitab, et väga sageli kaasneb taoline nn finantskorrektsiooni otsus (loe: osaline riigiabi tagasinõue) abi saaja poolt riigihangete üldpõhimõtete rikkumisega. Nimelt peab abi saaja projekti teostamisel järgima riigihangete üldpõhimõtteid, sh tagama toodete ja teenuste tellimisel piisava konkurentsi, kohtlema pakkujaid võrdselt ja vältima huvide konflikti.
Teine võimalik kurja juur peitub projekti eesmärkide saavutamata jätmises. Ettevõtja võtab abi saades lubaduse saavutada teatud eesmärgid, kuid eesmärkide saavutamise hindamisel tekib riigiasutusega vaidlus, kuidas ikkagi eesmärkide saavutamist hinnata tuleks.
Riigiabi andmise mõte
Hoolimata aga sellest, milles konkreetne rikkumine seisneb, näib, et kuskil hammasrataste vahel on kaotsi läinud riigiabi andmise algne idee. Riigiabi antakse ettevõtluse arendamiseks. Äärmiselt vaieldavate ja/või marginaalsete väidetavate rikkumiste korral suurte n-ö riigiabi tagasinõude trahvide tegemine kaotab selle mõtte täielikult – ühel hetkel ei julgegi ettevõtjad enam riigiabi taotleda, sest hirm riigi giljotiini ees on lihtsalt liiga suur.
Tuleb ju finantskorrektsiooni otsuse saamisel kohe nõutud summa tagasi maksta – summa, mida ettevõtjal enam ei ole, sest selle raha eest on projekt juba teostatud. Samal ajal peaks ettevõtja leidma ka täiendava finantsressurssi ka riigiga kohtus vaidlemiseks. Ehk siis nokk kinni ja saba lahti.
Päästekõrs abi saajatele
Mõned nädalad tagasi tehtud Riigikohtu otsus (asi nr 3-21-2607) tõi aga abi saajatele justkui varajase jõulukingina kauaoodatud kergendust. Kohus leidis sisuliselt, et marginaalsete eksimuste tõttu ei saa rakendada suuri ja karmilt mõjukaid tagasinõudeid.
Kohus selgitas, et finantskorrektsioon on olemuselt sanktsioon ning rõhutas, et muuhulgas tuleb arvestada seda, kas väidetav rikkumine on üheselt selge, kas rikkumine oleks toonud kaasa teistsuguse tulemuse, kas kahju on pelgalt teoreetiline ja mis on potentsiaalne kahju liidu eelarvele.
Eriti markantne on Riigikohtu poolt näpu viibutamine riigiabi andmise laia vaate osas. Riigikohus märkis: „Struktuuritoetustega seotud sanktsioonide risk ei tohi olla nii kõrge, et heidutaks toetuste taotlemisest loobuma ja seeläbi takistaks struktuurifondide eelarve sihtotstarbelist kasutamist.“
Mõju
Otsus saadab selliselt kõigile abi andjatele tugeva signaali, et riigiabi andmine ja kontroll peavad olema tasakaalus. Kui seni tundus finantskorrektsiooni otsuste vaidlustamine sageli ettevõtjatele liialt koormav ja mõttetu, siis nüüd annab Riigikohtu otsus lootust, et väiksemate ja/või vaieldavate rikkumiste eest tehtud suured tagasinõuded loetakse kohtus õigusvastasteks.
Artikkel avaldati Äripäevas.
