Esmalt – riigiabis ei ole midagi halba. Õigesti sihitud riiklik toetus võib olla väga kasulik ja anda energiasektori ettevõtjatele kindlust, et nende investeeringud tasuvad ennast tõesti ära. Euroopa Liidu 2022. aasta riigiabi ülevaade „State aid Scoreboard 2022“ näitab, et kuigi riigiabi kulutuste maht vähenes eelneva aastaga võrreldes 10%, siis on keskkonnaabi jätkuvalt liikmesriikide peamine fookus – sellele on liikmesriigid 2021. aastal kulutanud kõige rohkem. Kusjuures otsetoetused on riigiabi meetmetest üle Euroopa kõige populaarsemad.
Selles pole midagi imestada, kuna Euroopa Liit annab energiasektoris riigiabi jagamiseks liikmesriikidele järjest vabamad käed. Kui teoreetiliselt on korrektne öelda, et riigiabi andmine on reeglina keelatud, siis praktikas on riigiabi andmiseks erandeid juba nii palju, et riigiabi õigesti struktureerides saab enamikel juhtudel riigiabi olla kenasti lubatav. Erand muutub reegliks. Nii hiljuti vastu võetud uus üldise grupierandi määrus, kui ka värsked kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised võimaldatavad toetust energiasektoris anda uutes valdkondades, uute instrumentidega (nt kahepoolsed hinnavahelepingud) ja kõigile tehnoloogiatele (sh vesinik, energia salvestamine, süsiniku kogumine). Kuna nii üldise grupierandi määruse kui ka uute suuniste kohaselt eeldatakse riigiabi andmist eelkõige pakkumismenetluses, siis on võimalik ka riigiabi anda ilma konkurentsi moonutamata.
Näiteks andis Euroopa Komisjon 7. oktoobril 2023 heakskiidu Leedu 193 miljoni euro suurusele kavale meretuuleparkide rajamiseks ja käitamiseks loa saamiseks. Meetmes antakse abi muutuva garantiipreemiana 15 aasta pikkuse kahepoolse hinnavahelepingu alusel, mis arvutatakse, võrreldes pakkumises kindlaks määratud võrdlushinda ja elektri turuhinda. Tegemist on konkureeriva pakkumismenetlusega piirkonnale, mille võimsus on 700 MW. Tubli töö, Leedu, – nagu öeldakse, võid istuda, hinne 5. Riik teadvustab, et meretuuleparkide arendamine on fookuses ja oluline, ning tagab arendajatele täiendava motivatsiooni, võimaldades samas ettevõtjatel eelisele konkureerida.
Samas ei ole riigiabi tasuta, vaid tuleb kõigi meie taskust. Samuti ei tohiks tekkida liikmesriikide võidujooks, kus võidavad rikkaimad ja pärsitud saab erasektori motivatsioon ja innovatsioon. Seetõttu tuleks vaadata ka seda, kuidas saaks energiasektoris investeerimiskindlust tagada ilma riigiabita.
Selleks, et tegemist ei oleks üldse riigiabiga, tuleks ühe eeldusena tagada, et investeerimiskindlus tagatakse turutingimustele vastavana. Turutingimustele vastavust saab riigiabi reeglite kohaselt välja selgitada avatud pakkumismenetlusega; olukorraga, kus riik ja eraettevõte teevad samaaegselt samaväärse tehingu; võrdlusanalüüsiga või sõltumatu eksperdi hinnanguga, kus pööratakse tähelepanu ettevõtja ja asjaomase tehingu tüübile, seotud turule, tehingute ajastatusele ja tehingu eritunnustele.
Seejuures kõige lihtsam viis turutingimustele vastavust tagada, on läbi viia avatud pakkumismenetlus. Ka Eesti kasutab mitmel juhul konkurentsi moonutuse vältimiseks just avatud pakkumismenetluse mudelit – näiteks esimeste toimunud ja planeeritud meretuuleparkide hoonestuslubade enampakkumiste juures. Ka ELWIND projekt on hea näide, kus riik teeb ära vajalikud eeltööd vastava ala eelplaneeringute, uuringute ja hoonestuslubade näol ning seejärel toimub enampakkumine. Ühest küljest tagatakse suurem kindlus arendajale, kuna projekt omandatakse etapis, kus palju ebaselgust on juba kõrvaldatud. Samas suudetakse avatud pakkumismenetlusega tagada, et kõik arendajad saavad projektis osaleda ning hind kujuneb konkurentsis.
Ka Taani kasutab energiasektori toetamisel avatud pakkumismenetluse mudelit, kuid enda eesrindliku lisanüansiga. Nimelt lähevad eelmisel aastal avaldatud plaani kohaselt Taanis meretuuleparkide alad pakkumismenetlusse, kus arendajad konkureerivad, et pakkuda riigile kõrgeimat fikseeritud aastamakset 30 aasta jooksul. Samas Taani riik omandab 20% osaluse neljas kavandatavas meretuulepargis, mille koguvõimsus on vähemalt 6 gigavatti (GW). See uus raamistik lõikab välja otsetoetused ning tagab sellise uudse riigiosaluse kontseptsiooniga, et tagatud on investeerimiskindlus ühelt poolt, kuid teiselt poolt ei moonutata konkurentsi. Taani tõestab, et lahendusi on erinevaid.
Nüüd üleskutse riigile ja kohalikule omavalitsusele peeglisse vaadata – kas tehingud energiasektoris on ikka alati toimunud ja saavad toimuma turutingimustel? Kui toimunud ei ole avalikku enampakkumist, siis kas kasutatud on mõnda muud turutingimustele vastavuse tagamise meetodit? Suure punase tulukese paneb igal riigiabieksperdil põlema see, kui toimub tehing riigi ja erasektori vahel suunatult ühe ettevõtjaga, andmata teistele võimalust piiratud ressursi eest konkureerida. Kogemuse pinnalt tuleks markeerida, et ka ekspertarvamuse tellimine ei pruugi igas olukorras olla loodetud võluvits – kui tegemist on ainulaadse ja kompleksse tehinguga, siis ei ole ka ekspertarvamusel soovitud väärtust.
Seega vajavad energiaprojektid korralikku riigiabiõiguslikku planeerimist. Riigiabi on rohepöördes oluline tööriist, kuid veelgi parem on konkurents turutingimustel. Seega riik ja kohalik omavalitsus – kui kahtled, lase ettevõtjatel pakkumisel konkureerida.
Artikkel avaldati Postimehe Arvamuse portaalis.
