Töötaja õigus privaatsusele on tagatud Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) ja sätestatud rahvusvahelistes õigusaktides erinevate põhiõigustega. PSis on sätestatud järgmised põhiõigused, mis otseselt või kaudselt tagavad töötaja õiguse privaatsusele ning millega peab tööandja töösuhtes töötajat kontrollides arvestama: õigus vabale eneseteostusele (PS § 19), eraelu puutumatusele (PS § 26), sõnumisaladusele (PS § 43) ja väljendusvabadusele (PS § 45).
Töötaja kontrollimine riivab paratamatult töötaja õigust privaatsusele, sest sellega kaasneb isikuandmete kogumine või muul viisil töötlemine. Igasugune isikuandmete töötlemine ohustab töötaja privaatsust. Samas tuleneb isikuandmete kaitse seadusest, et tööandja võib lepingu täitmiseks töötaja isikuandmeid töödelda. Küsimus on niisiis selles, millises ulatuses ja millisel viisil võib tööandja töötajat kontrollida ning seejuures tema isikuandmeid töödelda.
Tööandjal saab olla õigus kontrollida üksnes tööga seotud asjaolusid. Igasugune kontrollimine peab seega olema seostatav töötaja töökohustustega. Töötajale kehtestatud nõuded ja kohustused, mille täitmist on tööandjal õigus kontrollida, saavad tuleneda nii töölepingust, ametijuhendist, kollektiivlepingust, töökorralduse reeglitest ja muudest tööandja kehtestatud reeglitest kui ka õigusaktidest.
Seda, mil viisil võib tööandja töökohustuste täitmist kontrollida, seadus täpselt ei reguleeri. Kontrollimeetmeid on väga erinevaid alates töötajalt endalt või kolleegilt andmete küsimisest kuni töötaja varjatud jälgimiseni sidevahendite või jälgimisseadmete abil. Praktikas tekitab enim küsimusi töötaja kontrollimine (ja tõendite hankimine) töötaja e-postkasti uurimise, telefonikõnede salvestamise, kõneeristuse analüüsimise, internetikäitumise jälgimise ning töökohta üles seatud kaamera kaudu või abil. Nende kontrollimeetmetega on võimalik väga ulatuslikult riivata töötaja õigust privaatsusele.
Telefon. Kõige levinumad telefonikõne andmete töötlemise juhtumid töötaja kontrollimise eesmärgil on kõneeristuse andmete uurimine ja kõne salvestamine. Tööalased telefonikõned ei kuulu Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul töötaja privaatsusõiguse kaitsealasse. Tänapäeval on aga tavaline, et töötaja võib kasutada töötelefoni ka erasuhtluseks (teeb ise kõnesid või võtab vastu) ning sellisel juhul peaks töötajal olema võimalus erakõnede ajal salvestamine peatada. Erakõnede pealtkuulamine kõne toimumise ajal ei ole ühelgi juhul tööandjale lubatud. Kui töötaja kasutab töötelefoni erakõnedeks, ei tohi tööandja vabalt uurida ka kõneeristuse andmeid (telefonikõne liiklusandmeid). Kui töötajal lasub erakõnede maksumuse hüvitamise kohustus, peaks tööandja esmajärjekorras paluma töötajalt endalt andmeid selle kohta, millises ulatuses on ta erakõnesid teinud, ning üksnes valeinfo avaldamise põhjendatud kahtluse korral võib ta asuda uurima kõneeristuse andmeid.
Tööandja domeeniga e-postkast. Töötaja tööalaseid e-kirju võib tööandja uurida töötaja kontrollimise, samuti näiteks töö korraldamise eesmärgil, ilma et ta riivaks sellega töötaja privaatsusõigust. Praktikas on aga alati oht, et kui tööandja asub uurima töötaja tööpostkasti sisu, satub ta peale ka mõnele töötaja erakirjale. Erakirjad on seejuures ka kolleegide omavaheline erasuhtlus. Juba ainuüksi erakirja liiklusandmete nägemine on isikuandmete töötlemine ja seega privaatsusõiguse riive. Seetõttu peab tööandja võimaluse korral siiski vältima töötaja e-postkastist info otsimist ning tegema seda üksnes juhul, kui see on vajalik (st kui alternatiivsed kontrollimeetmed pole sobivad) ja eesmärki arvestades põhjendatud. Seejuures peab tööandja rakendama meetmeid töötaja privaatsusõiguse riive vältimiseks. Sellised meetmed on näiteks tööandja domeeniga e-posti aadressi erasuhtluseks kasutamise keelamine või täpsem reguleerimine (kohustus erakirjad kustutada või tähistada), töötaja e-postkastist e-kirjade otsimisel otsinguparameetrite kasutamine, töötaja e-postkasti jälgimise reguleerimine ja töötajale teatavaks tegemine. Teatud juhul võib olla töötaja erakirjade uurimine töötaja kontrollimise eesmärgil siiski lubatud. See võib olla õigustatud näiteks töötaja konfidentsiaalsuskohustuse või konkurentsikeelu rikkumise tuvastamiseks olukorras, kus tööandjal on põhjendatud kahtlus, et töötaja on sellise rikkumise toime pannud.
Tööarvuti ja internet. Tööandja võib soovida töötaja kontrollimise eesmärgil jälgida tema internetikasutust (internetis viibimise aega, külastatud veebilehti jm). See saab olla lubatud siiski vaid erandjuhtudel, sest tavaliselt ei anna selline jälgimine töötaja töökohustuste täitmise kohta adekvaatset infot või eksisteerivad töötaja kontrollimiseks privaatsusõigust vähem riivavad kontrollimeetmeid või on võimalik rikkumist vältida tehniliste lahendustega (nt blokeerides juurdepääsu teatud veebilehtedele, mille külastamine pole lubatud).
Internetipõhiste suhtlusportaalide (Skype, Messenger jt) kasutamise ja nende kaudu edastatud suhtluse jälgimine on samuti lubatud ainult erandjuhtudel. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIKo) on näiteks pidanud lubatavaks Yahoo Messengeri konto kasutamise kontrollimist olukorras, kus see konto oli loodud tööandja ülesandel klientide päringutele vastamiseks, tööandja sisereeglid keelasid tööarvuti isiklikul eesmärgil kasutamise, tööandja teostas kontrolli piiratud aja jooksul ning jälgis üksnes Yahoo Messengeri vestluseid, mitte muid andmeid ega dokumente, mis olid arvutisse salvestatud (Bărbulescu vs. Rumeenia, EIKo, 12.01.2016).
Kaamerad. Kõige sagedamini paigaldab tööandja töökohale kaamerad isikute ja vara kaitseks. Oluline on tähele panna, et isikute ja vara kaitse eesmärgil paigaldatud kaamera lindistusi ei tohi kasutada muul eesmärgil, näiteks kontrollimaks, kuidas töötajad täidavad tööülesandeid või kas nad peavad kinni tööajarežiimist. Konkreetselt töötaja tegevuse jälgimiseks mõeldud kaamera paigaldamine on lubatud vaid erandlikel asjaoludel. Euroopa Inimõiguste Kohus on näiteks pidanud lubatavaks kassapidaja jälgimist kaamera abil olukorras, kus tööandjal oli tekkinud arvepidamise andmete analüüsimise põhjal tõsine kahtlus, et kassapidaja manipuleerib andmetega ja maksab taarapudeleid tagastades raha välja suuremas summas, kui on tagastatud pudelite väärtus. Tööandja jälgis kaamera abil üksnes konkreetset kassapidajat ja kassat ning tegi seda piiratud aja jooksul (Köpke vs. Saksamaa, EIKo, 05.10.2010).
Kokkuvõttes tuleb tööandjal hinnata igal üksikjuhul eraldi konkreetse kontrollimeetme lubatavust. Selles on abiks Andmekaitse Inspektsiooni juhised ja järgmised testküsimused.
- Mis on kontrolli eesmärk? Kas kontrollimeede sobib selle eesmärgi saavutamiseks? Kontrolli eesmärk peab olema õiguspärane ja selge. Töötajat on lubatud kontrollida üksnes tööga seotud asjaoludel: kontrollida tohib ettevõttes kehtivatest nõuetest kinnipidamist ja töökohustuste täitmist, näiteks tööaja nõuetekohast kasutamist, tööandja vara (sh sidevahendite) sihipärast kasutamist ja ärisaladuse hoidmise kohustuse täitmist.
- Kas kontrollimeede on eesmärgi saavutamiseks vajalik või on olemas töötaja privaatsusõigust vähem riivav kontrollimeede, millega samuti saavutatakse eesmärk? Alternatiivne meede on sobimatu ainult juhul, kui see on teostamatu või märkimisväärselt vähem tõhus või kui selle rakendamisega seotud kulud on tõepoolest ebaproportsionaalsed.
- Kas kontrollimeede on mõõdukas? Kaaluda tuleb eesmärgi tähtsust ja riive intensiivsust. Mida intensiivsemalt riivab kontrollimeede töötaja privaatsusõigust, seda mõjuvam peab olema põhjus seda kasutada.
Kui tööandja saab neile küsimustele vastata jaatavalt, tuleb kontrollimeetme kasutamisel arvestada ka isikuandmete töötlemise üldisi nõudeid (isikuandmete kaitse seadus § 6). Töötajat kontrollides tuleb nimelt andmeid koguda minimaalselt, kogutud andmeid tohib kasutada üksnes sel eesmärgil, milleks neid koguti, töötaja peab olema informeeritud sellest, kes, mida ja milleks tema kohta töötleb jne.
Eelnevat arvestades on mõistlik, et iga tööandja kehtestaks töötajale tööülesannete täitmiseks antud suhtlusvahendite kasutamise kirjalikud reeglid ning sõnastaks nendes selgelt ka nende vahendite kasutamise jälgimise ja kontrollimise korra. Tööandjatel, kes kasutavad kaameraid või muid jälgimisseadmeid, on soovitatav koostada ka nende kasutamise kirjeldus.
