Artikkel on avaldatud Äripäeva Infopanga advokaadibüroode kvartaliraporti turuülevaates.
Võib öelda, et Eesti ettevõtlus leiab end täna justkui õpikunäite situatsioonist. Kuna olukord on paljudele tuttav, siis reageeritakse harjumuspäraselt ja otsitakse ka klassikalisi väljapääsuteid. Ettevõtted, kes on langusest rohkem mõjutatud, keskenduvad pigem efektiivistamisele ja tegevuse ajutisele kokkutõmbamisele. Tugevamad tegijad otsivad aga võimalusi ja veavad eest konsolideerumist. Nad käituvad vana hea reegli järgi, et head kriisi ei tohi raisku lasta. Advokaadibüroodele tähendab see periood sageli ettevõtete toetamist ühinemise-konsolideerumise tehingutes, mis on kahtlemata üheks töövoo allikaks. Neil, kellel on käes rahulikum periood, läheb tähelepanu organisatsioonisiseste protsesside korrastamisele ja see on igati kasulik tegevus enne järgmist hoogsamat arenguperioodi.
Lisaks on läbivaks trendiks uute turgude otsimine, efektiivistamine, tehisintellektiga seotud tehniliste võimaluste rakendamine ning tootearendus. Neid protsesse aitab ilmselt juba saabunud aastal kiirendada ootus langeva Euribori suhtes, mis teeb raha kaasamise ja investeerimise taas kättesaadavamaks, kuid seda mitte varasemaga võrreldaval tasemel. See positiivne uudis, mida ootavad nii B2C kui B2B ettevõtjad, peaks peatselt mõjuma meie väikesele ja avatud majandusele turgutavalt ja looma soodsama keskkonna ka advokaadibüroodele. Arvestades sellega, et Eesti ettevõtjad on üsna karastunud erinevate kriiside ja väljakutsete lahendamisel, usume et ka saabunud langus seljatatakse võitjatena. Kuid siin on üks oluline ja seni mitte päris lõpuni selge tegur – riigi käitumine.
Riigi kasvav sekkumine ettevõtlusesse on formeerunud tugevaks trendiks ja sõltuvalt konkreetsest valdkonnast vaadatakse seda kas positiivselt või negatiivselt. Sektorites, mis vajavad riigi tuge järgmise arenguetapi saavutamiseks, nagu näiteks taastuvenergeetika, on see pigem positiivne. Keskkonna-, kliima- ja teiste põhjapanevate regulatsioonide osas valitseb ettevõtluses nii ärevus kui ka ettevaatlikkus, mis pidurdab omakorda investeerimist ja julgete tulevikuplaanide tegemist, sest turunähtavus on pigem kesine. Hetkel on veel keeruline prognoosida täna loodavate regulatsioonide detailset mõju erinevatele Eesti majandussektoritele. Siiski on selge, et kaua arutatud vajadus Eesti kliimaseaduse järele loob selgust ja annab ettevõtetele täiendava motivatsiooni ühiste eesmärkide saavutamise poole liikumiseks. Paslik on siinkohal meenutada, et soovitus luua oma kliimaseadus jõudis riigini just ettevõtete kaudu ja seega on tegu hea näitega ettevõtluse ning riigi vahelisest dialoogist. Nõustajatena jälgime arenguid huviga ja oleme valmis muutuva regulatsiooni puhul ettevõtteid toetama.
Uue ja põhjapaneva regulatsiooni näol on riigil hea võimalus koguda ettevõtjatelt sisendit ning luua õigusega tõhustatud ja selgust loov visioon, mis viib meie ettevõtlust ja majandust kiiresti edasi. Eesti väiksus ning ühiskonna paindlikkus soodustavad tervikuna sellist kasulikku ja efektiivset dialoogi. Samas on olemas ka oht, et poliitilistel või muudel kaalutlustel võidakse riigi tasemel pimesi järgida Euroopast tulevaid regulatsioone, mis võib halvimal juhul nõuda ohvreid seni väga edukana püsinud majandussektoritest.
Suure trendina suunab majanduselu ka kliimamõju ja üleüldine ESG regulatsioonide järgimine. Eesti ettevõtjad on valdkonnale pööramas aina rohkem tähelepanu läbi võrdõiguslikkuse, võrdse tasu, läbipaistvuse ja kaasamise. TGS Balticu jaoks on see samuti südamelähedane valdkond ning panustame sellesse jooksvalt büroo tasemel. Sel aastal muutub ESG kõikehõlmavaks seetõttu, et suurematele ettevõtetele hakkab kehtima raporteerimiskohustus, mis on peamiselt konsultatsiooniäride võrdlemisi uus tööpõld, kuid selle mõju büroode töövoole on siiski piiratud. Kliimamõjuga seotud regulatsioonide osas tasub olla valmis, et aina jämedam ots hakkab olema eratarbija käes. Kui seni on kliimanõuded mõjutanud otseselt vaid valitud sektoreid, liigutakse nüüd aina lähemale just eratarbijale. Ootame, et turg tuleks energiatarbimise valdkonnas välja nutikamate lahendustega, et näiteks vältida väga kallist tiputarbimist. Oleme selle valdkonna tööd juba teinud ja see jätkub ka tulevikus. Oluliseks jäävad ka pakendi ja plastiku kasutamise, ringmajanduse, samuti toorainete päritolu jälgimisega seotud regulatsioonid, mille osas vajatakse ka advokaadibüroode nõu ja abi.
Punase joonena läbib ettevõtlust endiselt sõda Ukrainas. Meie õigussüsteemis väljendub see tõhustatud regulatsioonide näol välisraha kaasamise valdkonnas. Üleüldise trendina levib see eelkõige ettevõtluskultuuri ja väärtuste kaudu, kus senisest tähelepanelikumalt vaadatakse üle nii enda kui ka koostööpartnerite tegevused. Lisaks tähendab see siiski ka transiidiga tegelevate valdkondade halvemat käekäiku ja vastava valdkonna (sh merendus ja veondus) töömahu jätkuvat vähenemist.
Kui senised arengud ja tulevikuootused kokku võtta, paiknevad need tunnetuslikult siiski positiivsel poolel ja eelkõige tuleneb see usust Eesti ettevõtjatesse ja väliskeskkonna oodatavast paranemisest (milleni on veel üksjagu minna). Eesti ettevõtjate suutlikkus jõuda Euroopa ja maailma tippu on leidnud mitmekordselt tõestust meie majanduse lähiajaloos. Eesti e-riigi, IT-teenuste, start-up’ide, e-residentsuse, töötleva tööstuse ja paljude teiste edulood on kõlanud üle maailma, kuid eelmise aasta tõttu jäänud pigem tagaplaanile – loodetavasti ajutiselt. Advokaadibüroodele tähendab see ka seda, et suurt tõusu büroode kogukäibes järgneval aastal pigem oodata ei ole. Kuid kogu ülalmainitu kontekstis on piisav töövoog, põnevad juhtumid ja väljakutsed advokaadibüroodel siiski olemas, seega hoiame mõõdukalt optimistlikku joont.
[image src=”/assets/Uploads/Article-1.png” id=”6929″ width=”1200″ height=”628″ class=”center ss-htmleditorfield-file image” title=”Article 1″]
