Mulle meeldib rubriigis „Igapäevased kohvinurga vestlused“ küsida kolleegidelt ja sõpradelt, mis on nende lemmikkirjavahemärk. See küsimus tundub esmapilgul nii suvaline ja imelik – milleks üldse sellist küsimust küsida. Aga sellepärast, et vastused on alati nii vahvalt naljakad või hoopiski sügavalt sisekaemuslikud. Mõtle korraks, mis on Sinu lemmikkirjavahemärk?
Ühele meeldib rahulik ja tasakaalukas koma, teisele lustakas hüüumärk ning kolmandale stiilne semikoolon. Mina aga isiklikult olen paadunud mõttekriipsu fänn. Ja olen olnud juba aastaid, enne kui see sai ChatGPT tuules populaarseks.
Mõttekriips on lihtsalt objektiivselt parim kirjavahemärk. Ta võimaldab lauses esitatud mõtet veelkord rõhutada, kinnitada jõuliselt juba esitatud mõtet ilma sisu kordamata. Mõttekriips suudab teha oluliselt rohkem kui koma, semikoolon või sulud. Mõttekriips on inimlik, sest ta võimaldab kirjutada nii nagu me räägime ja mõtleme – mõttekriips lubab kahtlemist, ümbermõtlemist, emotsionaalset pausi ja ootamatuid pöördeid. Mõttekriips on mitmekülgne. Ta võib olla rahulik ja kohalolu loov, või vastupidi dramaatiline ning äkiline. Liiatigi, nagu mu kolleeg esile tõi, on mõttekriips ka visuaalne – võiks isegi öelda arhitektuurne – võimaldades eraldatud lauseosal ka disainiliselt eralduda.
Siis tuli aga ChatGPT ja rikkus kõik ära. Kes on vähegi ChatGPT-d kasutanud, saab kohe aru, kui teksti on koostanud ChatGPT. Üks ilmselge vihje selles suunas on see, et ChatGPT kipub (üle)kasutama mõttekriipsu.
Kas see on ikka õige? Et ChatGPT kasutab mõttekriipsu? Räägime lahti. ChatGPT tegelikkuses ei kasuta mõttekriipsu, vaid inglise keelest tuntud nn em-dashi, mis on mõttekriipsu veelgi pikem vend. Seega meil on: lühike sidekriips (-); pikk ja niimõnegi arvates täiuslik mõttekriips ehk inglise keeles en-dash (–) ning ülipikk mõttekriips ehk em-dash (—). ChatGPT seejuures kasutab väga palju just seda ülipikka em-dashi (—), mis on saanud tekstikoostajate ülemaailmseks vihavaenlaseks just oma tehisintellektipoolse kasutusrohkuse tõttu.
Siiski, nagu üks tasakaalukas ajakirjanik ikka, küsisin ma arvamust kõigilt puudutatud osapooltelt. Selliselt küsisin ma ka ChatGPT käest, miks ta kasutab liiga palju ülipikka em-dash’i. Artikli autor avaldab ChatGPT kommentaari siinkohal täismahus: „ChatGPT kasutab em-dash’i sageli seetõttu, et suur osa tema treeningandmetest on ingliskeelsed, kus see kirjavahemärk on väga levinud ja stilistiliselt tavaline. Keelemudel õpib sageduse põhjal ning peab em-dash’i universaalseks ja mõjusaks pausimärgiks.“ Selliselt on ChatGPT poolt em dash’i (—) kasutamise põhjuseks just algmaterjalis, mis on sageli inglise keelne, vastava kirjavahemärgi sage kasutamine. Inglise keeles ongi kõik kolm erineva pikkusega kriipsu (sealhulgas em-dash) grammatiliselt lubatavad.
Eesti keeles kasutatakse aga reeglite järgi mõttekriipsuna justnimelt en dash’i (–), mitte em dash’i (—). Ilmselt on see ka üks põhjus, miks eriti just eestlasele tundub ChatGPT koostatud ja ülipikka mõttekriipsu kasutav tekst eriliselt võõrana ja ebaloomulikuna.
Siinkohal tahaksin teha kirgliku mõttekriipsu armastajana ja advokaadina üleskutse mitte mõista mõttekriipsu süüdi enne kohtuotsust – meie Eesti oma mõttekriips ei ole süüdi ChatGPT ja em-dashi loodud halvas maines ja tegudes. Mõttekriipsul on jätkuvalt oma tähtis roll teksti elavamaks, voogavamaks ja loetavamaks muutmisel.
Seega, kui te näete mind kasutamas mõttekriipsu, siis tegemist ei ole ChatGPT lisandiga, vaid minu enda inimliku valikuga, kus särab uhkelt parim kirjavahemärk – mõttekriips.
