Üks sellisest käitumisest nördinud firma palkas advokaadibüroo TGS Baltic ja nii Tartu halduskohus kui ringkonnakohus andsid õiguse ettevõtjale. Kohtuotsused jõustusid juulis.
Kohtud nõustusid advokaatide Kuke ja Läti arvamusega, et MTA selline käitumine on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, ning tühistas maksuotsuse, millega kohtusse pöördunud ettevõttel tekkis ligi 105 000 euro suurune enammakse.
Kõnealune firma oli lugenud osa oma arvetest lootusetuks, sest neist mõne puhul nurjus täitemenetlus, mõne puhul ebaõnnestus võla sissenõudmine, mõne arve saanu pankrot nurjus vara puudumisel, mõnel kujundati võlad ümber ja mõni oli kustutatud.
Küsimus ei olnud aga mitte niivõrd 105 000 euros, vaid põhimõttes.
Advokaatide sõnul oli tegemist Euroopa Liidu maksuõiguse ühe olulisema põhimõttega, kuid Eesti riik vilistas sellele aastakümneid.
„Sisuliselt annab ettevõtja riigile intressita laenu, makstes riigile käibemaksu kinni ajani, mil klient talle selle tasub,“ selgitasid advokaadid Ekspressile. „Euroopa Kohus on aga juba 1997. aastal selgitanud, et tehingu käibemaksu arvestamisel tuleks lähtuda tegelikult saadud tasust ning riik ei tohiks käibemaksuna koguda suuremat summat, kui maksukohustuslane ise sai.“
Kukk ja Lätt lisasid, et hiljuti tegi samalaadsed otsused maksumaksjate kasuks ka Tallinna halduskohus. Nii Tartu kui ka Tallinna kohtud leidsid, et kuni 2021. aasta lõpuni ei lasknud Eesti käibemaksuseadus korrigeerida ebatõenäoliselt laekuvate arvete käibemaksuarvestust ning see oli vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Halduskohtusse pöördunud kliente pitsitas maksuamet aga 2021. aasta deklaratsiooni alusel.
„MTA ei tahtnud midagi kuulda Euroopa Liidu käibemaksudirektiivile tuginemisest,“ selgitasid advokaadid. „MTA hinnangul oli direktiiv üle võetud korrektselt ning lähtuda sai vaid Eesti seadusest – hoolimata sellest, et jõustunud seadusena seda ei eksisteerinud. Neil jäi õigust ülegi, leides, et jutt mingist vahetust tuginemisest Euroopa Liidu õigusele on „puru silma ajamine“ ja pahas usus käitumine.“
Advokaatide sõnul tulnuks maksuhalduri hinnangul ettevõtjal varuda kannatust ning oodata, kuni jõustub ettevõtjale vähem soodus regulatsioon. Lisaks olevat maksuhaldur üritanud maksumaksja positsiooni pareerida argumendiga, et Eesti käibemaksuseaduse vea suhtes pole alustatud rikkumismenetlust ning Eesti pole olnud menetlusosaline Euroopa Kohtus, mistõttu vastav kohtupraktika pole Eestis kohaldatav. „Halduskohus lükkas selle kummalise argumendi tagasi,“ ütlesid advokaadid.
Kuigi praeguseks on olukorda justkui parandatud, on lahendus advokaatide hinnangul endiselt õiguslikult vigane. Nimelt ei luba muudetud käibemaksuseadus korrigeerida maksusummat, kui tegemist on nõudega seotud isiku vastu, 30 000 eurost suurema nõude puhul puudub seda tõendav jõustunud kohtulahend või maksukohustuslane ei ole kauba või teenuse ostjat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul.
Need piirangud rikuvad advokaatide arvates endiselt Euroopa Liidu õiguse põhimõtteid. Riigilt raha tagasinõudmiseks võib taas olla vaja alustada kohtuvaidlusi maksuhalduriga, võttes appi Euroopa Liidu õiguse ja Euroopa Kohtu juhised.
MTA juriidiline osakond leidis Ekspressile saadetud kommentaaris, et advokaadid liialdasid jutuga aastakümneid kehtinud ülekohtust ettevõtjate suhtes. „Oluline on, et n-ö lootusetute nõuete kriteerium ei ole määratletud õigusmõiste.“
MTAst selgitati, et vaidlus puudutas käibemaksudirektiivi ühte artiklit, ja toonitati, et käibemaksu mahaarvamise õigust ei anna lihtsalt asjaolu, et ostja jätab müüjale raha maksmata. „Käibemaksu tagastusõigus riigile müügilt tasutud käibemaksu osas tekib vaid olukorras, kui müüja nõude realiseerimine ostja vastu on müüjal lootusetu ja ta on teinud kõik endast oleneva, et nõuet ostja vastu realiseerida. Siin on muuhulgas arvestatav oht ebaausateks tegevusteks, mida peavad tasakaalustama liikmesriigi tingimused.“
Maksuametil on pooleli veel kaks samalaadsest vaidlust, kuid nende jätkamise mõttekus vaadatakse äsjase jõustunud kohtuotsuse valguses üle.
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Aet Külasalu märkis, et riik võib kohtuotsusest tulenevalt saada täiendavaid käibemaksu tagasinõudeid, kuid praegusel hinnangul ei ole see massiline.
Kukk ja Lätt võrdlesid kõnealuse loo olulisust vaidlusega nn tühja kasseti tasu pärast autorite, esitajate ja fonogrammitootjate ning valitsuse vahel.
Seal tuvastasid kohtud samuti Eesti seadusandja praagi. Euroopa Liidu infoühiskonna direktiiv oli autoriõiguse seadusse valesti üle võetud. See põhjustas loomesektorile väga suure varalise kahju. Kolme kohtuvaidluse tulemusel pidi riik hüvitama kaebajatele ligi kaheksa miljonit eurot varalise kahju hüvitise ja viivistena.
Artikkel avaldati Eesti Ekspressis.
