„Olen 90% kinkekaartidest lasknud aeguda,“ rääkis kolleeg pärast pühi kohvinurgas. „Mina olengi nende kinkekaartide väljastajate ideaalne sihtgrupp – optimistlik, aga loll”. Tõsi ta on – kinkekaartide müük on ettevõtetele kasumlik, sest suur osa kingitusesaajaid laseb kaardil aeguda. Aga ka hoolika ajaplaneerimise korral võib pühadeajal ostetud kinkekaart jääda realiseerimata, kui ettevõte uksed kinni paneb. Kas tarbijal on võimalik sellisel juhul makstud raha tagasi saada?
Kinkekaart on olemuslikult leping
Kinkekaardi väljastanud ettevõtja ja tarbija vahel tekib leping: tarbija on maksnud teenuse eest tasu ning tal on õigus ettevõtja kehtestatud tingimustel nõuda teenuse osutamist kuni kinkekaardi kehtivusaja lõpuni. Kui kinkekaardile ei olegi märgitud kehtivusaega, siis kehtib see kolm aastat alates ostust. Kui ettevõte otsustab tegevuse lõpetada juba enne kinkekaardile märgitud kehtivusaega, siis on tal võimalik tarbijale kinkekaardi maksumus vabatahtlikult hüvitada. Mis saab aga juhul, kui ettevõte ei suuda või ei taha seda teha?
Kinkekaardi omanikul ei teki pankrotistunud ettevõtte suhtes eelisjärgus nõuet
Kui ettevõte läheb pankrotti, muutub kinkekaardi omaniku nõue tavalise võlausaldaja nõudeks koos võimalusega osaleda mitte just kõige kiiremas pankrotimenetluse protsessis koos kõigi teiste võlausaldajatega. Pankrotistunud ettevõttel ei ole reeglina piisavalt vara kõigi nõuete rahuldamiseks ning vara jaotatakse võlausaldajate vahel vastavalt seaduses sätestatud järjekordadele. Eelisõigus on pandiga tagatud nõuetel. Kinkekaardi omaniku nõue ei ole tagatud. Seega võib ta jääda pankrotimenetluses tühjade pihkudega.
Kinkekaardi omanik saab nõuda teenust samas asukohas tegutsevalt uuelt teenusepakkujalt vaid siis, kui tegemist on ettevõtte üleminekuga
Juhtuda võib ka nii, et ettevõte paneb uksed küll kinni, kuid samas asukohas avab kohe uksed uue omaniku restoran või pood, kus jätkub endine tegevus samade vahendite ja töötajatega. Siis võib tegemist olla ettevõtte üleminekuga võlaõigusseaduse tähenduses – see eeldab, et üle on läinud toimiv majandusüksus koos varade, töötajate ja kohustustega. Kinkekaardi omanik saaks sel juhul ka uuelt ettevõttelt nõuda teenuse osutamist.
Uue restorani või poe avamine eelmise asemel ei tähenda aga alati ettevõtte üleminekut. Kui uus ettevõte on lihtsalt sama valdkonna äri, siis ei lähe kohustused üle ning kinkekaardi realiseerimine samas asukohas pole võimalik.
Teadlik pettus võib kaasa tuua juhatuse liikme isikliku vastutuse
Õiguslikult kõige keerulisem ja tarbijale kõige kahjulikum on olukord, kus ettevõte jätkab kinkekaartide müüki olukorras, kus teab oma maksejõuetusest. Sellise tegevuse eesmärk on saada täiendav kapitalisüst ilma kavatsuseta saadud raha eest teenust osutada.
Püsiva maksejõuetuse tekkides on äriühingu juhatuse liikmetel seadusest tulenev kohustus esitada pankrotiavaldus. Kui juhatuse liikmed seda ei tee, vaid annavad pankrotiolukorras suunise jätkata kinkekaartide müüki, võib see kvalifitseeruda ebaausaks kauplemisvõtteks või isegi pettuseks. Lisaks rikub juhatuse liige sellega hoolsuskohustust, mis võib kaasa tuua tema isikliku vastutuse nii äriühingu kui kahjustatud võlausaldajate ees.
Sellisel juhul on õiguslikult võimalik esitada kahju hüvitamise nõue otse juhatuse liikme vastu. Praktikas on sellise hagiavalduse esitamine keeruline ning nõuab õigusabi kaasamist. Seetõttu on see samm üksikisikust tarbija jaoks harva kuluefektiivne.
Reeglina ei saa raha tagasi nõuda kinkekaardi vahendajalt
Kinkekaarte on võimalik osta otse teenusepakkujalt – nt Partner või Apollo – ning sellisel juhul on selge, et teenuse osutamise eest vastutab kinkekaardi väljastaja. Väga paljud kinkekaardid ostetakse siiski läbi vahendusportaalide nagu www.kingitus.ee või Piletilevi. Kui kinkekaardi teenusepakkuja läheb pankrotti, ei vastuta tavaliselt vahendaja, sest enamasti on leping sõlmitud tarbija ja teenusepakkuja vahel. Erandiks on olukorrad, kus vahendaja teadis teenusepakkuja maksejõuetusest, kuid jätkas sellele vaatamata kinkekaartide müüki, või väljastas kinkekaardid enda nimel.
Kui olete kinkekaardi ostnud vahendusportaalist ning teenusepakkuja turult kaob, kontrollige siiski ka vahendaja teenuse osutamise tingimusi– mõnel juhul annavad vahendajad täiendavaid garantiisid, näiteks võimaluse vahetada kinkekaart mõne teise teenusepakkuja kinkekaardi vastu.
Kuidas end kaitsta enne tehingut?
- Kontrollige enne kinkekaardi ostu ettevõtte tausta – usaldusväärsemad on turul kauem tegutsenud ettevõtted. Vältida tasub tehingu sõlmimist teenusepakkujaga, kelle maksekäitumine on ebastabiilne. Ettevõtte finantskäitumise kontroll on seda olulisem, mida keerulisem on olukord majanduses.
- Jälgige ettevõttega toimuvat ka pärast kinkekaardi ostu – Eriti oluline on ettevaatus siis, kui tegemist on vähem tuntud või väiksema ettevõttega – kinkekaardi omanikul on küll õigus eeldada, et ta saab teenust kasutada kokku lepitud aja jooksul, kuid ajas suureneb risk, et ettevõte võib tegevuse lõpetada. Riski hindamisel arvestage ka seda, kui vastuvõtlik on ettevõte tegevusala majanduskriisist tulenevatele tagasilöökidele.
- Kasutage kinkekaart esimesel võimalusel ära – nii väldite kinkekaardi kaotust nii endast oleneval põhjusel (unustamine) kui ettevõtte makseraskute tõttu.
- Kui ostate kinkekaardi läbi vahendusportaali, siis kontrollige enne ostu tegemist vahendaja tingimusi – mõned vahendajad pakuvad täiendavaid võimalusi, näiteks kinkekaardi väärtuse realiseerimist mõne teise teenusepakkuja juures.
Mida teha, kui probleemid on juba tekkinud?
Kui avastate, et kinkekaardi väljastanud ettevõte on uksed sulgenud, võite kaaluda järgnevaid samme:
- Kontrollige, kas ettevõte tegutseb uue nime all või on pankrotistunud. Ettevõtte ülemineku korral võtke ühendust uue teenusepakkujaga ning teatage soovist kinkekaarti kasutada. Kui algatatud on ettevõtte pankrotimenetlus, siis võite kaaluda selles osalemist. Selleks tuleb nõue esitada võlausaldajate nimekirja kandmiseks selleks määratud tähtaja jooksul. Vajalik info on Ametlikes Teadaannetes avalikult üleval.
- Kui ostsite kinkekaardi vahendajalt, siis lugege veel kord teenuse osutamise tingimusi. Ehk leiate sealt mõne täiendava õiguse või võimaluse.
- Pöörduge TTJA poole – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab anda nõu ning algatada järelevalvemenetluse, kui ettevõte rikkus tarbijakaitse nõudeid. TTJA võib ettevõttele teha ka ettekirjutuse, kuid see ei garanteeri kinkekaardi ostnule kahjuks soovitud tulemust, s.o teenuse osutamist või selle maksumuse hüvitamist.
Realistlik ootus on siiski, et kui ettevõttel vara ei ole, jääb kinkekaardi ostnu ilma nii oodatud elamusest kui makstud rahast.
Artikkel ilmus Delfi Ärilehes.
