Kas tavainimene saab endale advokaati lubada? Äsja uue nime võtnud hiidbüroo partner Leonid Tolstov räägib intervjuus Postimehele, kui palju õigusturul teenib, miks Eesti advokaadid väljaspool Baltikumi läbi ei löö ning kas peagi hakkab juristi asendama tehisaru.
«Küsimus on selles, kui suured on panused,» ütleb Tolstov. Ta on partner Eesti ühes suuremas advokaadibüroos, mis pikka aega kandis nime TGS Baltic, ent võttis juunis kasutusele uue brändi ja nime Tegos.
Tolstov rõhutab, et õigusteenus ei ole igapäevane kaup nagu piim ja leib. Seda vajatakse spetsiifilistes olukordades, näiteks suuremate tehingute või keerukate vaidluste puhul.
«Kui naabrimees on sulle võlgu 100 eurot, siis selle sissenõudmiseks advokaadi palkamine on ilmselgelt ebamõistlik,» toob Tolstov lihtsa näite.
Kuid kui tegemist on miljoni euro suuruse nõudega, siis ei tundu advokaadi kulu enam nii suur. Samamoodi on olukord tehingute nõustamisega – kui mängus on miljonid, siis on mõistlik oma riske kvaliteetse õigusabiga maandada. Seega sõltub õigusabi taskukohasus sageli asja olulisusest ja rahalisest kaalust.
Kui tundub, et advokaat maksab liiga palju, on see mõnes mõttes isegi hea uudis. Õigusabi maksumus on otseselt seotud riigi majandusliku arenguga, nendib Tegose partner.
Tolstovi sõnul on näiteks Soomes advokaadi tasu poolteist kuni kaks korda kallim kui Eestis. Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis võib see olla isegi kolm või neli korda kõrgem. See peegeldab turu suurust, tehingute mahtu ja üldist majandusseisu.
Superkasumeid ei teeni, aga pankrotti ei lähe
Advokaadibüroodel Eestis läheb Tolstovi hinnangul alati kas mõõdukalt hästi või hästi. Ta märgib, et taasiseseisvumisaja jooksul pole ükski advokaadibüroo pankrotti läinud, ent samas ei ole tegemist ka ärivaldkonnaga, kus saaks kokku ajada superkasumeid.
Õigusabi on lihtsalt spetsiifiline teenus – alati vajalik, kuigi majanduse kõikumised võivad mõjutada paremaid ja halvemaid aegu.
Paljud teistele ettevõtjatele peavalu tekitavad mured on advokaadibüroodele kaugemad. Näiteks käibemaksu tõus õigusäri oluliselt ei mõjuta, kuna üle 90 protsenti nende klientidest on ärikliendid, ütleb Tolstov. Eraklientidele teenuseid osutades tuleb lihtsalt lisada arvele kaks protsenti juurde.
Lisaks advokaadibüroodele tegutseb Eestis palju juriste, kes ei ole advokaadid. Tolstovil on nende tegevust raske täpselt kommenteerida, kuna advokaadibürood nendega piisavalt palju kokku ei puutu. Siiski arvab ta, et neil on oma nišš ja kindlasti on nende teenuse järele vajadus. Nende osakaal kogu õigusabi turust moodustab tema hinnangul siiski alla 10 protsendi, tõenäoliselt isegi 5 protsenti.
Rahvusvaheline, aga mitte päris
Tegos tegutseb kogu Baltikumis. Üks põhjus, miks uus nimi kasutusele võeti, oli soov liikuda strateegilise partneri rolli, tugevdada piiriülest koostööd ja peegeldada büroo positsiooni rahvusvahelisel tasandil.
See aga ei tähenda, et Eesti advokaadid tegutsevad üle maailma, selgitab Tolstov. Juristid on tugevalt seotud riigisisese õigusega ja nende tegevuse laienemine on peamiselt klientide vajadustest juhitud.
«Advokaadid liiguvad oma klientide sabas ja vastavalt sellele siis ka laiendavad oma tegevuse haaret,» selgitab ta. See tähendab, et Eesti suurimatel advokaadibüroodel on esindused ka Lätis ja Leedus, kuna paljud nende kliendid tegutsevad kõigis kolmes Balti riigis.
Väljaspool Baltikumi on laienemiskatsed olnud vähem edukad. Kui tekivad piiriülesed olukorrad, tehakse koostööd välisriikide advokaadibüroodega.
«Kui Rootsis on 10 või 20 klienti, siis büroo vaates tundub seda justkui palju, aga selle 10 kuni 20 kliendi pärast Rootsis eraldiseisvat bürood avada on ilmselgelt liiga vähe ja sellepärast ükski büroo ei hakka sellise äriplaaniga Skandinaaviasse laienema,« toob Tolstov näite. See näitab, et laienemine peab olema äriliselt põhjendatud ja kliendibaas piisavalt suur.
Kas masin võtab üle? Jah ja ei – elukogemust pole
Tehisaru (AI) roll õigusvaldkonnas on viimasel ajal palju arutelu tekitanud. Tolstov rõhutab, et kuigi tehisintellekt on võimas tööriist, ei asenda see inimest. Tegose büroo on juba hakanud AId aktiivselt kasutama.
Inimest masin Tolstovi äris asendada ei saa. «Tehisarule ei ole võimalik õpetada elulist kogemust,» ütleb ta. Advokaadile on see väga tähtis.
AI-l võib olla suur hulk teoreetilisi teadmisi, kuid ta ei suuda neid reaalses elus ja keerulistes olukordades kohandada. «Piltlikult öeldes AI on umbes samal tasemel nagu värske ülikooli lõpetaja – on hästi palju teoreetilisi teadmisi, aga ta ei tea, kuidas seda päris elulistele olukordadele üle kanda,» selgitab Tolstov.
Tehnilistes ülesannetes on AIst samas kasu. Advokaadibüroodes on tehnilise töö osakaal pigem väike ning bürood on juba ammu teinud panuse nutikate inimeste palkamisele.
Õigusteaduskonda sisseastujate konkurss on Tolstovi sõnul stabiilselt kõrge ja huvi valdkonna vastu suur. Kuigi konkurents õigusabiturul on viimastel aastatel tihenenud, otsitakse andekaid inimesi ikka tikutulega taga.
Näiteks Tegose büroos lõpetas tänavu korraga kuus inimest, mis näitab, et talentidele on tööd ja rakendust küllaga – 5 inimest omandas magistrikraadi, üks bakalaureuse.
Küll aga aitab tehisaru parandada töö efektiivsust ja muuta otsused kvaliteetsemaks ja täpsemaks – ent lõplike otsuste tegijat AIst pole.
Tehisintellekti kasutamisega kaasnevad riskid. Üks suurimaid riske on Tolstovi sõnul see, et tehisintellekt võib aeg-ajalt asju välja mõelda ja esitada neid väga veenval moel.
Eriti õigusanalüüsi puhul võib tehisintellekt viidata valele dokumendile või paragrahvile, mida inimene, kellel puuduvad õigusalased teadmised, ei pruugi märgata. «See võib lõppeda sama kurvalt kui enda ravimine doktor Google’iga,» hoiatab ta.
Tolstov usub, et kuigi teatud funktsioone saab tehisintellekti abil automatiseerida, ei saa AI advokaaditeenust praegusel arengutasemel täielikult üle võtta. Isegi kui AI areneks väga võimsaks, ei tekiks inimestel tema hinnangul piisavat usaldust tehisintellekti täielikul ülevõtmisel. «Kliendid tahavad tunda inimlikku puudutust,» ütleb ta.
