Kas presidendiks on võimalik saada ka kriminaalkorras süüdi mõistetud isikul? Eesti vs Ameerika Ühendriigid
Nii Ameerika Ühendriikides, Eestis kui ka mujal maailmas on viimasel nädalal palju arutatud küsimuse üle, kas ja kuidas võib Donald Trumpi süüdimõistev kohtuotsus mõjutada tema võimalust kandideerida USA presidendiks. Valdavas osas arvatakse, et süüdimõistev otsus kuidagi Donald Trumpi kandidatuuri ei mõjutaks. Põhjus selleks peitub eelkõige USA põhiseaduses, mille kohaselt peab isik presidendiks kandideerimiseks olema vähemalt 35-aastane, sünnipäraselt USA kodanik ning olema USA elanik vähemalt 14 aastat. Kõik, kes vastavad neile nõuetele, võivad kandideerida.[1] Tegemist poleks ka esimese korraga, kui USA presidendivalimistel osaleks kuriteos süüdimõistetud isik. 1920. aastal kandideeris presidendiks ja teenis kokku 3,4% valijate häältest Eugene Debs, kes kandis samal ajal koguni vanglakaristust.[2]
Ilmselt on paljudel neid uudiseid lugedes tekkinud küsimus, mis juhtuks sellises olukorras Eestis – kas kuriteos süüdimõistetud isik tohib saada Eesti Vabariigi Presidendiks või mitte. Põhiseadusest ega seadustest sellist piirangut ei leia, nendes toodud nõuded presidendi kandidaadile on üsna napid. Põhiseaduse järgi peab Eesti Vabariigi Presidendi kandidaat olema vähemalt 40-aastane ning sünnilt Eesti kodanik (§ 79 lg 3). Lisaks ei tohi isikut valida Presidendiks rohkem kui kaheks järjestikkuseks ametiajaks (§ 80 lg 1). Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 2 lg 3 lisab täiendava kriteeriumi, mille järgi ei tohiks presidendi kandidaadiks üles seada ka tegevväelast. Seega pole seadustes sätestatud tingimust, mis takistaks kuriteos süüdimõistetud isikul presidendiks saamast. Presidendi volitused lõppevad küll teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega (põhiseaduse § 82 p 2), kuid see kohaldub ainult siis, kui president mõistetakse süüdi ametiaja kestel.
Seega, nagu USA-ski, puuduvad ka Eestis normid, mis takistaksid kuriteos süüdimõistetud isikul Eesti Vabariigi Presidendiks saamist. Tavaolukorras peaks selle, et presidendiks saaks Eestis kriminaalkorras süüdi mõistetud isik, ilmselt ära hoidma poliitiline kultuur. Seni on see Eestis nii ka toiminud.
Kas selleks, et keelata süüdimõistetul presidendiks saada, tuleb muuta põhiseadust?
Siiski võib tekkida küsimus, mida oleks vaja teha, et välistada selline olukord ka seadusega – kas selleks oleks vaja muuta põhiseadust või oleks võimalik selline lisatingimus lisada Vabariigi Presidendi valimise seadusse. Põhiseaduse kommentaaridest võib tuletada, et põhiseaduse mõttega on kooskõlas sellise piirangu lisamine seadusse ilma põhiseadust ennast muutmata. Sarnane säte on olemas Riigikogu valimise seaduse § 4 lg-s 6, mis sätestab, et Riigikogu liikmeks ei saa kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Analoogia Riigikogu liikmega on paslik sellepärast, et nii presidendi kui ka Riigikogu liikme volitused lõpevad põhiseaduse järgi igasuguse süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
Teiselt poolt võib öelda, et arvestades küsimuse põhimõttelist iseloomu, ei tohiks seda lahendada ainult lihtseadusega, vaid vajalik oleks ikkagi põhiseaduse muudatus. See, kas mingi küsimus on piisavalt oluline selleks, et seda tuleks reguleerida otse põhiseaduses, võib tekitada väga erinevaid arvamusi. Hiljuti oleme seda näinud arutelus Venemaa kodanike hääletamisõiguse piiramise üle. Seega võib see küsimus ka presidendi osas olla vaieldav. Tavakodanikuna tahaks vaid loota, et Eestis jääb see küsimus vaid teoreetiliseks ega päriselus kunagi päevakorda.
[1] Ameerika Ühendriikide valitsuse ametlik koduleht. Kättesaadav lingilt: https://www.usa.gov/requirements-for-presidential-candidates.
[2] Doherty, T., Eugene Debs: When a prisoner ran for president. – Brandeis University 2023/4. Kättesaadav lingilt: https://www.brandeis.edu/now/2023/april/eugene-debs-tom-doherty.html.
