Valimiskampaania tegemine kaubanduskeskuses on nüansirikas, kirjutab advokaadibüroo TEGOS vandeadvokaat Indrek Kukk.
Oleme harjunud sellega, et valimiste tsükli järgi muutub ka linnapilt. Tänavatele ilmub poliitiline välireklaam, parkides ja väljakutel on püsti pandud telgid, jagatakse head ja paremat. Muutumises ei ole üksnes linnapilt. Pastakaid ja lendlehti jagava poliitiku küüsi võid langeda ka kaupluses, kaubandus- ja meelelahutuskeskuses.
Hiljuti lahkas valimiskampaania läbiviimise piiranguid õiguskantsler, kes leidis, et kaubanduskeskuse pidaja võib otsustada taolise poliitilise kampaania läbiviimise oma territooriumil keelata, kuid üksnes teatud tingimustel.
Sõna- ja kogunemisvabaduse väljendus
Sattusin ülemöödunud nädalal perega vastavatud Putukaväila avastama. Ilm oli ilus, rahvast oli palju. Sõle tänava ja Putukaväila ristumiskohas oli end sisse seadnud sinisesse rüütatud seltskond. Lastele jagati õhupalle, lapsevanematele valimislubadusi. Kas kõneldi rohekoridoride likvideerimisest, nende rajamisest või magistraaltänava läbilaskevõime suurendamisest, jäi minule saladuseks. Kohavalik oli kahtlemata läbimõeldud ning võimaldas mõlemat. Seltskond kogunes tänavamaal, avalikus kohas. Mind nad ei häirinud ning vaevalt et ka kedagi teist.
Valimiste lähenedes näeme selliseid seltskondi avalikus ruumis üha enam. See on osa demokraatlikust protsessist ning üks selgemaid väljendusi sõna- ja kogunemisvabadusest, mis on ühtlasi põhiseadusega kaitstud. Avalikus kohas ei saa üldjuhul selliseid kogunemisi ka keelata. Juriidilise kõrvalmärkusena selgitan, et avalik koht on seaduse silmis mistahes koht, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks. See võib olla park, linnatänav ja -väljak ning muu taoline vabalt ligipääsetav koht. Palju nüansirikkamaks muutub aga olukord siis, kui avalik koht ei ole mitte avalikus omandis, vaid eraomandis, näiteks kauplus, kaubanduskeskus, meelelahutusasutus või eelnevaga piirnev väliala.
Kui linnaruumis on võimalik soovi korral sellistest seltskondadest suure kaarega mööda minna, siis kaubanduskeskuse sissepääsu juures, koridoris või kaupluse riiulite vahel on see märksa keerulisem. Osa kliente võib seetõttu loobuda kaupluse külastamisest ja minna selle asemel kõrvalasuvasse konkureerivasse kauplusesse. Samuti ei pruugi kauplejad soovida enda seostamist ühe või teise poliitilise liikumisega.
Eeltoodud põhjendustel võib kauplejal olla täiesti põhjendatud huvi keelata taoliste kampaaniaürituste korraldamine enda territooriumil. Sarnaselt poliitikutele on ka kinnistu omanikul või valdajal võimalik tugineda põhiseadusega kaitstud õigustele, s.o antud juhul omandipõhiõigusele ja ettevõtlusvabadusele.
Reeglid ei või minna vastuollu seadusega
Õiguskantsler avaldas selle aasta kevadel seisukoha, kuidas korraga tasakaalustada nii kinnistuomanike õigusi kui ka poliitikute vajadust ning soovi valijatega suhelda.
Kinnisasja omanikul on õigus üldjuhul otsustada, kas ta lubab oma kinnisasjal valimiskampaaniaid või mitte. Õiguskantsler leidis, et kinnisasja omanikul on võimalus valida, kas ta keelab oma kaupluse, kaubanduskeskuse või turu maa-alal kampaaniatelkide ja -lettide püstitamise ning muu organiseeritud poliitilise kihutustöö või seab sellele enda jaoks sobivad tingimused. Soovi valimiskampaaniad kinnistul keelata või seada neile kitsendavad tingimused oleks mõistlik väljendada sisekorras ja avaldada see nii, et sellega on võimalik eelnevalt tutvuda.
Lubades ühel valimiskampaaniat korraldada, tuleb seda lubada ka teistel. Kinnisasja omaniku poolt sätestatavad reeglid ei või minna vastuollu seadusega. Kui kinnisasja omanik lubab valimiskampaania korraldamist ühele soovijale, tuleb tal seda lubada ka kõikidele teistele sellekohast soovi avaldavatele kandideerijatele ühesugustel tingimusel. Sama nõue kehtib ka valimiskampaaniate keelamise osas – kinnisasja omanik ei või keelata valimiskampaaniat ühele kandidaadile või erakonnale, samal ajal seda teis(t)ele lubades. Seda võidakse lugeda keelatud annetuseks.
Avalik ruum kui foorum
Kinnisasja omaniku otsustusvabadus ei ole piiramatu. Euroopa inimõiguste kohus on välja töötanud kolm olulist kriteeriumit, mis aitavad hinnata, kas valimiskampaania keelamine eraomandis olevas avalikus ruumis on õigustatud.
- Avalik ruum kui foorum. Valimiskampaania keelamine on eeldatavalt koosolekuvabaduse ülemäärane piiramine juhul, kui kaubanduskeskuses leiab püsivalt aset midagi enamat kui pelgalt ostlemine, näiteks kui külastajaid kutsutakse osalema keskuses toimuvatel erinevatel üritustel, seal asuvad avalikud asutused jne. Sellistel juhtudel loetakse kaubanduskeskust ka avalikuks foorumiks ning sellisel juhul on raske põhjendada, miks just seal peaksid valimiskampaaniad keelatud olema.
- Kohaspetsiifilised piirangud lähtuvalt kampaania eesmärgist. Teatud asukohtadel võib olla oluline seos poliitilise kampaania sõnumi või eesmärgiga. Näiteks kui kandidaat soovib rääkida just pensionäridega nende probleemidest, on loogiline, et ta tahab seda teha kohas, kus pensionärid rohkem käivad.
- Alternatiivide olemasolu. See, kui intensiivne on kogunemisvabaduse piirang, sõltub suuresti ka sellest, kas poliitikute jaoks on olemas alternatiivseid kogunemiskohti. Alternatiivid ei saa olla näilikud, see tähendab eelkõige, et alternatiivne koht valimiskampaaniaks ei või nõrgendada selle mõjusust võrreldes kohaga, kus omanik soovib kampaaniat keelata. Kui lähipiirkonnas ei ole muid sobivaid kohti, kus poliitikutel oleks võimalik valijatega kohtuda, muutub omaniku poolt valimiskampaania keelamine probleemseks.
Eesmärk on valimiste sujuv kulgemine
Kui kinnisasja omanik soovib vältida poliitiliste kampaaniaürituste korraldamist oma kinnisasjal, tuleks see konfliktide vältimiseks sisekorras üheselt reguleerida ja asjaosalistele teatavaks teha, järgides seejuures proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtet. Isegi juhul, kui kodukorras ei ole piiranguid kehtestatud, tuleks poliitilise kampaania korraldajal kinnisasja omanikuga kampaaniaürituse läbiviimine läbi rääkida. Kampaaniaüritus on seaduse silmis reeglina avalik koosolek, mis tuleb eelnevalt ka politsei- ja piirivalveameti juures registreerida.
Lähenevate kohalike omavalitsuste valimiste eel tasub kõigil ka meeles pidada, et eesmärk on tagada demokraatlike valimiste protsessi sujuv kulgemine, mitte tekitada tarbetuid konflikte. Oluline on mõista, et nii kinnistuomanikel kui ka poliitikutel on põhiseaduslikud õigused ning nende vahel tasakaalu leidmiseks on parim lahendus pooltevaheline dialoog.
Artikkel ilmus Delfi Ärilehes.
