Tallinna linnapea Peeter Raudsepp väljendas 10. juunil ERR-i veebisaates „Otse uudistemajast“ muret – Tallinna elanikkond on hakanud vananema ja rahvaarvu kasv on peatunud. Samas liikluskoormus on kasvanud. Probleemi lahendusena näeb linnapea ristmike ja teede läbilaskevõime suurendamist. Elanikkonna kasvu toetab ennekõike hea elukeskkond, mitte suuremad autovood, leiab Advokaadibüroo TEGOS vandeadvokaat ja avaliku õiguse ekspert Indrek Kukk.
Tallinna linnapea osundab õigesti – liikuvus on probleem, sest iga aastaga üha rohkem inimesi pendeldab lähivaldade ja Tallinna kesklinnas asuvate töökohtade, koolide, lasteaedade ja teenindusasutuste vahel. Linnapea vaatleb probleemi kui ajastule omast paratamatust, mille peamiseks lahenduseks on autosõiduks mugavamate tingimuste loomine. Selle valguses on sõiduridade vähendamine, taskupargid ja muud säärased projektid sujuvat autosõitu häirivad ning need ei ole jätkusuutlikud.
Linnapea Raudsepp väldib probleemi juurpõhjuseid. Paljud noored pered eelistavad elukohana lähiümbruses asuvaid valdasid Tallinna linnale seetõttu, et viimaste aastakümnete ruumiotsused ja sellega seotud menetlused on seda selgelt soosinud. Kui ülejäänud Euroopas ja arenenud maailmas tegeletakse juba pikemat aega valglinnastumise piiramisega, ei ole siinmail sellele vähemalt praktikas ülemäära palju tähelepanu osutatud. Nii näib, et ka Tallinna linnas on teedeehituses ja ruumiotsustes laiemalt prioriteediks mitte Tallinna linna elanikud, vaid lähivaldade pendelrändajad. Selle valguses ei maksa imestada, et noor pere eelistab elukohana Rae, Harku, Saue või Viimsi valda Tallinna linnale ning viib sinna ka oma maksuraha. Samal moel jätkates ei omagi elu linnas enam mingeid eeliseid äärelinna ees, sest linnas jalgsi, jalgrattaga või isegi ühistranspordiga liikumist ei soosita, seda ei toeta ka avalik infrastruktuur ning autoga liikumine muutubki paratamatuks või vähemalt eelistatud liikumisviisiks.
Teine probleemi juurpõhjus on ruumiotsuste, s.o ennekõike detailplaneeringute menetlusaeg. 2024. a Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi läbiviidud analüüsi põhjal oli perioodil 2023–2024 Eesti omavalitsustes keskmiseks detailplaneeringu menetlusajaks 2,2 aastat. Detailplaneeringute olulisemalt pikema menetlusajaga eristub Tallinna linn (keskmiselt 8,4 aastat). Seejuures paljude Tallinna lähivaldade (Rae vald, Saue vald) menetlused viidi keskmiselt läbi vähem kui kahe aastaga.[1] Väärib märkimist, et mitmete kinnisvaraarendajate hinnangul lisab iga menetlusele kulunud aasta müüdavale ruutmeetri hinnale sõltuvalt asukohast 80 kuni 120 eurot[2]. Tallinnas mõjutab see 80 ruutmeetri suuruse perekorteri hinda keskmist menetlusaega silmas pidades kuni 77 000 eurot – vaieldamatult omab see mõju ka eluruumide kättesaadavusele ning mõjutab kaudselt ka eelistusi elukohavalikule.
Eelnev on tõenäoliselt ka üheks põhjuseks, miks on surve elamuarendusele ja valglinnastumisele Tallinna lähivaldades suur. Samas toob valglinnastumine kaasa kulud kogu ühiskonnale – rajada tuleb rohkem kilomeetreid teid ja taristut elaniku kohta, kaasnevad täiendavad kulud avalike teenuste osutamisel. Linna südamete elukeskkond aga samal ajal halveneb: suureneb pendelränne, kasvab vajadus linna läbivate magistraalteede järele, suureneb müra ja saaste. Sellised suundumused ei ole kooskõlas Tallinna tulevikuvisiooniga, mida kirjeldab kehtiv arengustrateegia „Tallinn 2035“. 2020. a kehtestatud ning tänaseni kehtiv arengustrateegia seab eesmärgiks autokasutuse vähendamist ning alternatiivsete liikumisviiside edendamist. Tänavat ei käsitata arengustrateegias kui „transpordikoridori“, vaid osana inimmõõtmelisest avalikust ruumist. Valglinnastumise piiramise vajadusest kõnelevad ka mitmed teised ruumilist planeerimist ja maakasutust puudutavad algatused, kokkulepped ja arengudokumendid, sh 2013. a kinnitatud Euroopa Planeerimise Harta. Ka koostatav üleriigiline planeering „Eesti 2050“ näeb ühe olulise eesmärgina valglinnastumise pidurdamist. Täpsemalt on selle fookuses hajusa asustuse kasvu ohjamine ning kompaktsema maakasutusega asustuse suunamine.
Kokkuvõtteks tuleb nentida, et teede läbilaskevõime suurendamine Tallinna kui elukeskkonna väärtust ei kasvata ning elanikke juurde ei too, sest reeglina toimub see muude hüvede arvelt. Selliselt võimestame valglinnastumist veelgi. Tegeleda tuleks hoopis asustuse tihendamise, isiklikule sõiduautole alternatiivsete liikumisviiside edendamise ning üldisemalt meeldivama elukeskkonna loomisega. Asustuse tihendamise seisukohast on oluline tõhustada ja kiirendada ka ruumiotsuste menetlusi.
_____________________________
*Advokaadibüroo TEGOS viis 2026. a Keskkonnaagentuuri tellimusel läbi uuringu maa- ja mullakasutuse õiguslikust raamistikust. Uuring on kättesaadav keskkonnaportaalis. Uuringu fookuses olid mh olemasolevad ja potentsiaalsed meetmed maahõive piiramiseks ning kompaktsema asustuse suunamiseks. Ühe meetmena pakuti välja tiheasustusaladel maakasutust puudutavate menetluste ja nõuete lihtsustamist ja leevendamist.
[1] Eestis kehtestatud detailplaneeringute menetlusajad (01.2023-06.2024). Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, lk 10.
[2] A. Kase. Planeerimisseadus on remondis: turuosalised ootavad paremat. Ehitusest 2024/4, lk 17.
