Maa- ja ringkonnakohus nõustusid kostjaga selles, et võlgniku arvelduskontol olev raha on nõue panga vastu, mis on tekkinud käsundiandja poolt tema arvelduskontol oleva raha ülekandmisega võlgniku kui käsundisaaja arvelduskontole selleks, et käsundisaaja kannaks selle raha edasi kolmandale isikule (st täidaks käsundi). Maa- ja ringkonnakohtu hinnangul tuleb seda seetõttu käsitada võlaõigusseaduse § 626 lg 3 teise alternatiivi mõttes käsundi täitmiseks üleantud nõudena, mis tuleb võlgniku kui käsundisaaja pankrotivarast välistada.
Et võlgniku puhul oli temale käsundiandja poolt raha ülekandmise ajal tegu ka makseasutusega, asus ringkonnakohus seisukohale, et käsundisaaja arvelduskontole kantud raha tuleb pankrotivarast välistada ühtlasi makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 79 lg 2 kui erinormi alusel. Selle kohaselt kuulub makseteenuste osutamisega seoses makseasutusele usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara, makseteenusega seotud kliendile. Seda ei arvata makseasutuse pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata makseasutuse teiste võlausaldajate nõudeid.
Pankrotiseaduse § 123 lg 1 kohaselt välistatakse pankrotivarast kolmandale isikule kuuluvad esemed, aga mitte võlgnikule endale kuuluvad esemed. Vara välistamise nõue on sisuliselt vindikatsiooninõue asjaõigusseaduse § 80 mõttes. Arvelduskontol olev raha on seevastu käsitatav arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga (kontopidaja) vastu arvelduskontol näidatud ulatuses. Seega on võlgniku arvelduskontol oleva raha puhul tegu võlgniku varaga.
Eeltoodust tulenevalt laiendasid kohtud kõnealuses kohtuasjas vara välistamise nõude esitamise võimalusi. Kohtud sisuliselt nõustusid, et võlaõigusseaduse § 626 lg 3 ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 79 lg 2 alusel võib erandkorras olla võimalik välistada võlgniku pankrotimenetluses ka võlgnikule kuuluvat vara, s.o siinsel juhul võlgnikule endale kuuluv varaline nõue panga vastu.
Riigikohus ei võtnud hageja kassatsioonkaebust menetlusse. Kuna küsimus on niivõrd põhimõtteline, võib sellest järeldada, et Riigikohus nõustus maa- ja ringkonnakohtu seisukohtade ning põhjendustega.
