Konkurentsiameti ettevalmistused
Ükskõik, kuidas seda ilustada, siis uue menetluse lõppeesmärk on tegelikkuses selge – tõhustada järelevalvet ja suurendada konkurentsiameti pädevust. Ehk teisiti öeldes, lihtsustada konkurentsireeglite rikkujate vastutusele võtmist. Näiteks muudatuste allikaks oleva direktiivi mõjuhinnangus nenditakse, et ajavahemikul 2004–2013 rakendatakse paljudes liikmesriikides, kus trahvid on peamiselt kriminaalkaristused, ELi konkurentsiõigust liiga vähe. Eraldi näiteks tuuakse Iirimaa ja Eesti, kes on selle aja jooksul teatanud ainult vastavalt 1 ja 3 otsust, mis tähendab, et nendes riikides ELi konkurentsieeskirju praktiliselt ei jõustata. Sellele viitab ka eelnõu seletuskiri. Selliselt võiks uue menetlusega oodata ka menetluste arvu suurenemist.
Konkurentsiamet teatas aga oma 20.03.2025 pressiteates, et valmistub muudatusteks eelarvekärbete ja struktuurimuudatustega. Samas teatas amet, et kuna oluliselt muutub erimenetluste valdkonna ülesannete maht, siis vähendatakse erimenetluste valdkonna isikkoosseisu. See tekitab küsimusi. Kui uus menetlus võiks kaasa tuua rohkem menetlusi, siis loogiliselt võiks eeldada ka ametnike arvu kasvu, et tagada sisuline ja põhjalik töö. Selline samm näib aga just viitavat arusaamale, et justkui väheneksid konkurentsiameti ülesanded.
Uus eelnõu annab konkurentsiametile mitmeid uusi menetluslike hoobasid – näiteks ettevõtjate seni kriminaalmenetluses puudunud kaasaaitamiskohustus, mis väljendub ennekõike teabenõuetes. Seega võib eeldada, et konkurentsiamet hakkab ka aktiivsemalt ettevõtjaid kontrollima, seda aga vähendatud koosseisuga ja olukorras, kus eelnõu mitmeid nüansse sõnaselgelt ei reguleeri vaid jätab need halduspraktikas või isegi kohtumenetluses lahendada.
Uus kultuur vajab usaldust
Selliselt pole menetlusliigi vahetus üksnes formaalne või tehniline. See on väärtuspõhine muutus. Kuigi menetlus muutub lihtsamaks, ei tohi see tähendada lihtsalt kergemat teed süüdimõistmiseks. Õiguskaitse peab menetluses jääma sisuliseks. Kui riik ootab ettevõtjatelt koostööd, siis peab riik ka pakkuma päriselt professionaalset ja õiglast menetlust.
Oluline on läbi mõelda, kuidas vähendatud isikukoosseisuga siiski tagada ettevõtjate usaldus menetluse õigluse suhtes? Kuidas tekitada uues korras usalduskultuur? Riik peab andma selge sõnumi: põhiõigused saavad halduspraktikas tagatud, advokaadi kutsesaladusega hõlmatud ja muu lubamatu teave saab toimikust kõrvaldatud, tõendamiskoormus lasub jätkuvalt ametil, otsused on motiveeritud, teabenõuded proportsionaalsed ja kohapealsed kontrollid õiguspärased.
Valmistuma peavad ka ettevõtjad
Igal juhul on selge – konkurentsiamet valmistub. Ja valmistuma peavad ka ettevõtjad. Nüüd on läbi saanud aeg vaidlemiseks ja lootmiseks, et ehk siiski jääb eelnõu vastu võtmata. Ka erasektor peab aktiivselt tegutsema, et uues menetluskeskkonnas hakkama saada.
Esiteks, läbi tuleks viia ettevõttesisene audit, kus olemasolevad sisulised konkurentsiõiguslikud riskikohad kaardistatakse. Suurimate punaste lippudena: kas esineb suhtlust konkurentidega otse või vahendate kaudu ja kas hinnad määratakse iseseisvalt enda ärilise otsuse alusel.
Teiseks – koolita töötajaid. Kontrollida tuleb, kas kõik töötajad on tunnevad ettevõtte poliitikat järgida konkurentsireegleid ning mõistavad, kuidas see nende igapäevatöös väljendub. Appi tuleb selge ja konkreetne vastavusprogramm.
Ning viimaks – ole valmis ootamatusteks. Kõik töötajad peavad teadma, kuidas teabenõude või läbiotsimise korral käituda – ennekõike teavitada juhatust ja advokaate. Nii nagu ettevõtjal võiks olla kriisiplaan sõja või pandeemia puhkemise olukorraks, võiks see eraldi esineda ka läbiotsimise tarbeks. Uus menetlus saab olema kiirem, mistõttu kui konkurentsiamet uksele koputab, on hilja alles valmistuma hakata.
Aus ja tõhus konkurents tekib hästi toimivas taustsüsteemis. See eeldab professionaalsust, läbimõeldust ja usaldust – mõlemalt poolt. Seega olgem valmis, nii riik kui ettevõtjad.
Artikkel avaldati Delfi Ärilehes.
