Esmalt aga kõigi tegijate teekonnast õigusmaailmas. Triinu Järviste alustas kohe peale ülikooli lõpetamist TGS Balticu eelkäijas Varuli advokaadibüroos, ühtlasi oli professor Varul tema õppejõud Tartu Ülikoolis.
Järviste peamine kirg oli alustades konkurentsiõigus ja see ei ole kuhugi kadunud. Sinna juurde on tulnud riigiabi teemad. „Kolleegid võivad öelda, et kui minult küsida midagi konkurentsiõigusest, siis võib järgneda pikk kirglik vestlus,“ naerab ta.
Aja jooksul on Järviste portfelli tekkinud ka energeetikasektori temaatika, mis on täna eriti aktuaalne valdkond. Eks see ole tihedalt ka konkurentsi ja riigiabiga põimunud. „Näen, et see, millega tegelen, omab kaalu,“ nendib ka värske partner ise.
Martti Peetsalu teekond oli teistsugune. Tema alustas õigusalast tööd välisministeeriumis. Ta tegeles seal rahvusvahelise avaliku õigusega, riikidevaheliste lepingutega. Pärast seda tuli ta advokaadibüroosse. „Rahvusvaheline element on alati mulle südamelähedane olnud,“ tõdeb ta. Tema kireks on transpordiõigus. Tegemist on selgelt piiriülese tööga ehk saab näha ka seda, kuidas mujal asju aetakse. Näiteks on mees praktiseerinud Hamburgis kohalikus advokaadibüroos, mis on spetsialiseerunud just transpordiõigusele. Samas on talle meeltmööda ka kohtumenetlus, kus on käsikäes klientide aitamine ja võistlusmoment.
„Me ei käi vaidlemas võiduka lõpuni, vaid eesmärgiga lahendada vaidlus. Kohtumenetluse eripära on see, et sul ei teki mugavustsooni. Kõik vaidlused on erinevad ja iga kord õpin midagi uut.“
Chirag Modyle on advokaadiamet maast madalast sümpatiseerinud. Niiviisi oli valiku tegemine omal ajal kerge ja pikemat mõtlemist ei vajanud. Üsna kiirelt sai talle selgeks, et teda huvitab just vaidluste lahendamine ja kohtumenetlus selle mitmekülgsuse ja debativormi pärast. Ta oli ülikooliajal osalenud edukalt ka mitmetel rahvusvahelistel harjutuskohtuvõistlustel, mis andis täpsema eriala valikul juba tudengina enesekindluse.
Ülikooli ajal läks ta õppimise kõrvalt aga isale appi tema ettevõtete juurde, kus sai tegeleda rohkem äripoolega. „Tundsin siiski tugevat kutsumust advokaadiameti vastu ja nii alustasingi pärast ülikooli lõppu vaidluste lahendamisega. Ettevõtluses osalemise kogemus on aga täna palju kasuks tulnud, kuna aitab klientide nõustamisel mõista ka äriotsuseid.“
Kuumi teemasid konkurentsiõiguses mitu
Triinu Järvistel on täna käed-jalad tööd täis. Energeetikas, mis on hetkel eriti aktuaalne valdkond, on riiklikult tähtis küsimus uued taastuvenergia tootmisvõimsused, mis on järjest enam ka advokaadibüroode laudadel. Järviste sõnul on peamised probleemid täna menetluste pikkused, sest just kooskõlastusprotsessid on pikad. On ka regulatiivset ebaselgust, mis ettevõtjate vaates toob kaasa investeerimiskindluse vähenemise.
„Oleme kääride vahel, kuna oleme loobunud Vene allikatest, samas peame leidma asenduse. Kuidas aga piisavalt kiiresti uut võimsust turule tuua? Lootus on see, et me suudame panustada päriselt sellesse, et projektid õnnestuks,“ räägib Järviste.
Rääkides riigiabi vastuolulisest kuvandist, kommenteerib riigiabi töörühma juhtiv Järviste, et viimasel ajal on paljudele ettevõtjatele ja ka avalikule sektorile selgeks saanud, et reeglid on vajalikud ning kui neid ei järgita, siis võivad tagajärjed olla väga karmid.
„Pöördepunktiks oli siin valdkonnas kurikuulus Estonian Airi kaasus. Teame, kuidas see lõppes ning kuigi sellest ajast kardetakse riigiabi ja värisetakse, on samas positiivne, et seda võetakse tõsiselt ja üritatakse probleeme ennetada.“
Euroopa Komisjonist on meil tulnud kaks otsust, et Eesti on andnud ebaseaduslikku riigiabi. Estonian Airi kõrval ka Tartu Agro kaasus. TGS-i advokaadid vaidlustasid selle Euroopa Üldkohtus ja eelmisel suvel saavutati võit. „Kohus tühistas otsuse. See näitab, et me ei pea väikese Euroopa riigina reegleid liialt kartma. Me saame Euroopaga tõhusat diskussiooni pidada ja olla võrdväärsed partnerid,“ toob Järviste välja just selle enda jaoks kõige olulisema järelduse, mille ta võidust Euroopa Üldkohtus kaasa võttis.
Kriis ei ole vaidlusi oluliselt juurde toonud
Kohtumenetluses on trendidest rääkida keerulisem. Eesti kohtusüsteemi suhtelist efektiivsust arvestades suunatakse vaidlused stabiilselt kohtutesse lahendamisele ja praegune kobarkriis ei ole siinkohal tooni andmas.
Chirag Mody on isegi mõnevõrra üllatunud, et hiljutised ja tänased erakordsed sündmused pole kohtuvaidluste osakaalu oluliselt kasvatanud. „Koroonakriisi alguses ennustati, et olemasolevate tarneahelate katkemine ja mitmete ettevõtete sisulise äritegevuse peatumine tekitab uute vaidluste laviini, kuid see jäi siiski tulemata. Ettevõtjate kiire reageerimine ja riiklikud toetused hoidsid ettevõtted vee peal ja aitasid kõige raskema aja üle elada“, arvab Mody. „Laiemalt oli ettevõtluskeskkonnas tunda ka õlg-õla kõrval tegutsemist ja sellest lähtuvalt võeti ka ärisuhetes pikaajaline vaade. Ka tänaste globaalsete sündmuste valguses on sama tunda,“ on Mody märganud.
Transpordiõiguses ainulaadset kogemust omav Martti Peetsalu toob siiski välja, et põnevad saavad olema lähiajal tekkivad vaidlused uute tehnoloogiate üle.
„Tehnoloogia areng toob kaasa ka seninägematuid küsimusi, nagu näiteks vaidlused uute tehnoloogiate üle. Kui me jõuame nii kaugele, et meil on teedel isejuhtivad sõidukid, siis tekivad ja on juba tekkinud intrigeerivad vaidlused. Kes vastutab, kui toimub õnnetus? Vaidluste keerukus saab olema eelkõige selles, et kuidas tõendada, kas see oli tarkvaraviga, tootjapoolne eksimus või midagi muud.“
Transpordisektorisse on siiski kriis tulnud suure hooga sisse, sest sanktsioonide mõju on siin väga oluline – nendest tulenevaid õiguslikke probleeme on vaja järjest lahendada. Martti Peetsalu on tuleviku osas optimistlik, sest tema hinnangul annab kriis Eestile väga hea võimaluse meretranspordi valdkonnas. „Meri ja meretööstuse arendamine on praegu fookusesse võetud. Just seetõttu, et me oleks ümbritsevate riikidega võrreldes konkurentsivõimelised, peame ajakohastama regulatsiooni.“
Kahes valdkonnas on tunda pingete kasvu
Stabiilselt on kohtuasjade arv Eestis siiski pidevalt tõusnud, mida praegu mõjutab ka ebakindlam majanduskeskkond. Viimase tõttu võib ennustada ka pankrotiasjade kasvu ja vaidlusi sellistes ärisektorites nagu ehitus ja kinnisvara. Lisaks toob Chirag Mody aga esile kaks uuemat sektorit, kus on tunda mõningast pinge tõusu.
Esiteks tehnoloogiasektor, mida on senini toetanud soodne majanduskeskkond ja investeeringud. Kuna investorid on muutunud konservatiivsemaks ja üldine majanduskeskkond keerulisemaks, on tekkinud mitmeid vaidlusi seotult nii investeeringutega kui ka aktsionäride vahel. „Oluline on kohe alguses ootuste ja omavaheliste suhete kokkuleppimine, mis aitab ka keerulisel ajal koostöövaimu hoida“, märgib Mody.
„Teine valdkond on investeerimine, mis tehnoloogiliste arengute valguses on muutunud populaarseks ja kättesaadavaks. Raha kasvatamine on igatahes positiivne nähtus, kuid selle juures on vaja põhjalikult läbi mõelda, kuhu raha paigutada ja missuguseid tooteid osta. Näiteks on varasematel aastatel väärtpaberiturud stabiilselt ülespoole liikunud ja edukalt on toiminud ka investeerimisettevõtted, mille riskid pole alati hästi juhitud olnud. Nüüd on aga olukord muutunud ja tekkinud on mitmeid vaidlusi selle osas, kas riskid olid ikka korrektselt juhitud ja kas kliente teavitati võimalikest ohtudest“.
Pärimisvaidlusi tuleb aina enam
Martti Peetsalu toob välja, et aina enam on ka pärimise ja pereasjadega seotud vaidlusi, mida on ka meediapilti üha enam kerkinud. Seejuures kasvavad vara ja summad, mille üle vaieldakse. See näitab, et oleme riigina jõudnud sinna, kus ka selles õigusvaldkonnas on aina enam tööd.
„Kohtumenetlus oma iseloomult peegeldab ühiskonnas toimuvat. Pärimis- ja perevaidlusi on alati olnud, aga nüüd ja tulevikus on neid järjest rohkem, kuna vara on akumuleerunud ja see tekitab paratamatult vaidlusi.“, räägib Martti Peetsalu.
Mody lisab, et Eestis ei ole veel harjutud ette planeerima ettevõtluse üle andmist järgmistele põlvkondadele. See on aga eriti oluline, kuna aitab tagada ettevõtluse jätkumise ja seda ka mitmete põlvkondade vältel ning aitab hoida ka häid perekondlikke suhted. Antud teema on eriti aktuaalne, kuna käimas on aktiivne põlvkondade vahetus. „TGS-is oleme seetõttu loonud eraldi eravara töögrupi, mis igapäevaselt selliste küsimustega tegeleb,“ toob Mody välja.
Riigiabi osas huvitavad arengud
Hüppame taas energeetika valdkonna juurde ja räägime veidi lähemalt investorite kindlustunde puudumisest. Aina enam räägitakse sellest, et Eesti peaks välja kuulutama taastuvenergia vähempakkumisi. Järviste sõnul on ühest küljest igati tervitatav, kui seda teed minnakse. Konkurentsi soodustab just see kõige paremini, teisisõnu paneb turg summad paika ja see ongi tõhusa konkurentsi eesmärk – turuosalised määravad tulemuse.
„Huvitav diskussiooni koht on see, kas tulevikus on taastuvenergia toetusi üldse vaja. Mujal maailmas näeme, et suuri tuuleparke on võimalik teha ka ilma nendega – see oleks veel mõni aeg tagasi kõlanud uskumatuna. Niisiis on täiesti põhjendatud küsida, kas neid on vaja.“
Riigiabi osas on Euroopast palju uudiseid tulnud ja veelgi saabumas. Hiljuti võeti vastu uued energia ja keskkonnaga seotud suunised, millest saab teha järeldusi, millised on Euroopa suunad. Üks peamine uus valdkond on vesinik.
Järviste nendib, et suunistes on väga palju reeglite täpsustamist, mis võimaldavad neid projekte paremini toetada. Teine suur suund on erinevad salvestusseadmed kui ülioluline võimalus elektrituru jaoks ning just neid projekte soovib Euroopa rohkem käima saada. Kolmas suund on hoonete energiatõhusus.
„Üks oluline dokument, mida ootame on üldise grupierandi määrus. See näitab, mille puhul ei pea Euroopa Komisjoni käest riigiabiluba küsima. Liikmesriik saab ise otsustada, peamine, et järgib erandis toodud kriteeriume,“ toob Järviste välja. „See võimaldab riigil liikuda edasi projektidega, mis selle jõustumise taga seisavad.“
Järviste toonitab, et ka erandis on samad teemad sees – vesinikuprojektid, salvestus ja energiatõhusus.
