Eestis on juba mõnda aega kehtinud välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seadus (VUHS), mis näeb ette täiendava kontrolli Euroopa Liidu väliste investeeringute kaasamisel. Täiendavad nõuded kohalduvad, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korraga seotud majandusvaldkonnas. Välisinvesteeringute usaldusväärsust tuleb hinnata ka juhul, kui investeeringu adressaat on elutähtsa teenuse osutaja, aga ka siis, kui tehing hõlmab üksnes selle osa (näiteks tehasehoonet). Seega toob elutähtsa teenuse osutajate nimekirja laienemine endaga kaasa olulise muutuse – laiendatud nimekiri tähendab, et rohkem sektoreid ja ettevõtteid allutatakse põhjalikumale kontrollile. Näiteks, kui praegu on välisinvestoril võimalik Eesti toiduainetööstusesse investeerida piiranguteta, tuleb seadusmuudatuse eelnõu jõustumisel välisinvestoril taotleda selleks teatud juhtudel tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) luba.
Välisinvesteeringute loamenetlusele erandeid ei ole ning täiendav menetlus võib terendada ka siis, kui mõne Euroopas asutatud nimeka ettevõte suuromanik on mõni Euroopa Liidust väljaspool asutatud ettevõte. Kuna menetluses pööratakse erilist tähelepanu välisinvestori taustale, investeeringu rahastamisallikale ja välisinvesteeringu potentsiaalsele mõjule Eesti riigi julgeolekule või avalikule korrale, on menetluses nõutavate dokumentide hulk arvestatavalt suur.
TTJA loa ootamine mõjutab omakorda tehingute jõustamise võimalusi. Juhul, kui TTJA näeb, et välisinvesteering võib mõjutada Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi avalikku korda või julgeolekut, võib TTJA keelduda välisinvesteeringule loa andmisest või seada loale kõrvaltingimusi.
Kas kavandatavad muudatused on põhjendatud?
Välisinvesteeringute usaldusvääruse hindamine on vajalik, et tugevdada Eesti julgeolekut ja avalikku korda. Paraku tuleb tõdeda, et välisinvesteeringute usaldusvääruse hindamisele kõrgete nõuete seadmine ning kontrollile allutatud ettevõtete arvu suurendamine on täiendav katsumus välisinvesteeringute kaasamisel Eesti turule.
Vaatamata sellele, et välisinvesteeringute usaldusvääruse hindamisele on loodud Euroopa Liidus ühtne raamistik, on liikmesriikidele jäetud palju vabadust selles sisalduvate reeglite kasutamiseks. See omakorda tähendab, et igas liikmesriigis on välisinvesteeringute loamenetluse nõuded erinevad ning suuremahulisema investeeringu korral tuleb end kurssi viia erinevate riikide nõuetega. Protsesside erinevus mahu, menetlustähtaegade kui ka muude tingimuste osas võib tekitada tehingute venimise. Samuti võivad välisinvestorid otsida sarnastel tingimustel tegutsevate ettevõtjate osas välisinvesteeringute tegemiseks leebemaid ning paindlikumaid võimalusi.
Tuleb ka märkida, et välisinvesteeringute loa taotlemise protsess on riigilõivuvaba – mingit „kasu“ (peale võimaliku täiendava julgeolekugarantii) riik täiendavast menetluses ei saa, kasvab üksnes ametnike töökoormus. Sestap ei tohiks elutähtsate teenuste osutajate nimekirja täiendamisesse suhtuda kergekäeliselt. Lisandus võib omada pikaaegset mõju.
Artikkel avaldati Ärilehes.