Kohuke on eestlase jaoks midagi enamat kui šokolaadiglasuuris kohupiim. See on rahvuslik uhkus. Seetõttu pole imestada, et uudis Eesti ettevõtte poolt Läti Kārums kohukese tootja omandamisest on kuluaarid ja meemimootorid kihama pannud – kas iga eestlase unistus on täitumas ja Eesti saab kohukesemonopoli? Sellest, kuidas tehing Eesti kohukeseturgu mõjutab ja mis on Eesti Konkurentsiameti võimuses, kirjutab advokaadibüroo TEGOS konkurentsiõiguse partner Triinu Järviste.
Mis täpsemalt toimub?
Meedias avaldati mõned päevad tagasi info, et Eesti ettevõte Falber Investments OÜ, mis on Eesti suurima põllumajanduskontserni Agrone emaettevõte, on allkirjastanud lepingu Läti suurima piimatootja AS Rīgas piena kombināts (RPK) kontserni omandamiseks, luues sellega uue Balti piimatootmise hiiglase. Tehing hõlmab ka ettevõtteid AS Rīgas piena kombināts ja AS Valmieras Piens, mistõttu jõuaksid eestlase kontrolli alla mitmed tuntud Läti piimatooted ja -brändid, neist Eesti tarbijale tõenäoliselt kõige tuttavam Kārums.
Tehingu lõpuleviimine eeldab Eesti ja Läti konkurentsiasutuste heakskiitu. Eestis ongi asi juba Konkurentsiameti laual. Ameti avaldatud koondumiste nimekirja järgi esitati SIA Hummuli ja Food Union Management SIA koondumise teade 19. augustil. Mida siis Konkurentsiamet siin ikkagi arvesse võtma hakkab ja kas on oht, et tehingut ei saagi lõpule viia?
Kes on turgu valitsev ettevõtja?
Koondumiste kontrolli peamiseks mõtteks ja eesmärgiks on hinnata, mida tehing turuga teeb – Konkurentsiamet saab ennekõike koondumise keelata siis, kui see kahjustab oluliselt konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu. Hindamisel vaadatakse muu hulgas ettevõtjate turupositsiooni ja majanduslikku jõudu, konkurentide võimalusi turule pääseda, turule sisenemise tõkkeid ning tarbijate huve. Eesti konkurentsiseaduse järgi on seejuures turgu valitsevas seisundis ettevõtja, kelle positsioon võimaldab tal konkreetsel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Kui ettevõtjale kuulub vähemalt 40% vastava kaubaturu käibest, siis seadus eeldab turgu valitsevat seisundit.
„Turgu valitsev ettevõtja“ ei ole aga mingi diplom või tiitel, mida ettevõtja kannab kõikjal, kuhu ta läheb. Turgu valitsev seisund saab eksisteerida üksnes konkreetsel kaubaturul. Turgu valitsev seisund ei esine abstraktselt ega heljuvalt. Selliselt tuleks esmalt hinnata, millisest konkreetsest kaubaturust me räägime. Siis tuleks vaadata, millised ettevõtjad sellel kaubaturul tegutsevad, ning alles seejärel tuvastada, kas ettevõtja on turgu valitsev.
Milline on kohukeseturg?
Konkurentsiamet on kohukeste turgu varasemalt hinnanud. Kui 2017. aastal koondusid Farmi Piimatööstus ja Tere , käsitles Konkurentsiamet kohukeste tootmist ja hulgimüüki eraldi kaubaturuna. Amet möönis, et neist saab turuliider, kuid tuletas ühtlasi meelde olulist põhimõtet: turuliider ei oma turgu valitsevat seisundit muuhulgas olukorras, kus konkurents toimib ning ei esine olulisi tõkkeid turule sisenemiseks.
Eesti poeriiul näib kohukeste osas pigem värvikirju. Turuosalised on nt 2024. aasta kohta viidanud, et NielsenIQ andmetel konkureeris Eesti turul 11 tootjat ning kohukeste kategooria kasvas aastaga ligi kümnendiku. Seejuures on toimunud ka edukaid turule sisenemisi – nt on Valio raporteerinud, et 2024. aasta septembris turult tulnud Alma vanilli kohuke osutus turu-uuringufirma NielsenIQ andmetel edukaimaks uustulnukaks ning nelja kuuga tõusis kohuke turul oma müükidega teisele kohale. Hinnavõrdlusportaalide praegune valik näitab samuti lugematul arvul erinevaid kohukesi ning palju konkureerivaid brände. Kõik see viitab tihedale ja tõhusale konkurentsile kohukeseturul.
Konkurentsiameti jaoks ei ole tähtis see, kas turul tegutsevad ettevõtted on sama riigi (nt Eesti) ettevõtjad. Selliselt, kuigi lätlastele võib olla pinnuks silmas see, et paljusid (äkki isegi enamikke?) nende armastatud kohukesi hakkaksid tootma Eestiga seotud ettevõtted, siis riigiline seotus või kodakondsus ei tähenda turgu valitsevat seisundit ning konkurentsiõiguslikku probleemi.
Monopol ei teki sellest, et ühe populaarse kohukese omanik vahetub. Konkurentsiametile esitatud lühikokkuvõttes leitakse, et Eestis osaliste tegevuste vahel horisontaalset kattuvust ei ole. Selliselt, kuna näib, et Kārumsi omandaja ise senini kohukeste tootmisega seotud pole, siis oleks praeguse info põhjal on raske näha, et Kārumsile Eesti külmkapiriiulil konkurente ei jääks. Pigem peab ka tulevikus uue omanikuga Kārums jätkuvalt võitlema selle nimel, et tarbija käsi sirutuks poes just tema, mitte kõrval lebava muu kohukese poole.
Aga mida siis Konkruentsiamet veel saab uurida?
Iseenesest mõistetavalt on iga tehing majanduslike mõjude poolest kompleksne ja mitmekülgne ning kõik aspektid ei ole avalikkusele teada. Siiski võib üldistavalt esile tuua, et Konkurentsiamet hindab taoliste tehingute puhul alati ka nö vertikaalset mõju – st mõju tervele tootmisahelale.
Näitlikustavalt. Ühe kohukese tootmiseks on vaja palju erinevaid sisendtooteid – toorpiim / kohupiim, suhkur, maitseained, pakend. Selliselt võivad taoliste tehingute puhul (illustreerides ja hüpnotiseerides) näiteks konkureerivate kohukeste tootjad tunnetada, et toorpiima tootja ja kohukese tootja liikumine samasse kontserni, tekitab neile murekoha sisendi kättesaadavuses. Või siis võivad teoreetiliselt konkureerivate sisendite (nt toorpiima) tootjad olla pahased, et kui neil kaob tähtis klient kohukese tootja näol, kes hakkab sisendtoodet edaspidi soetama kontsernisiseselt. Kas selline olukord esineb ka praegu, teada ei ole.
Teada on, et kui selle tehingu omandaja tegutseb peamiselt põllumajanduse valdkonnas (sh toorpiima tootmine), siis omandatav ettevõtja töötleb seda ja toodab piimatooteid. Koondumise lühikokkuvõttes on leitud, et vertikaalne seos küll tekib, kuid koondumise osaliste hinnangul on Eestis nii alternatiivseid toorpiima tarnijaid kui ka piimatöötlejaid piisavalt, et tehing konkurentsi oluliselt ei piiraks. Kui turuosalised tunnetavad aga vastupidist, siis on võimalik Konkurentsiametile esitada vastavad vastuväited ja Konkurentsiamet saab neid menetluses kohaselt hinnata.
Seega, kuigi lätlaste jaoks võib Karumsit puudutav tehing ise olla nö raskesti neelatav, siis olemasoleva info pinnalt tuleks pigem arvestada vähemalt võimalusega, et lätlastel tuleb Eesti ettevõte poolt toodetud kohukesi sööma hakata.
