Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) järelevalve näitab, et toidulisandite turg on endiselt probleemne, eriti lastele mõeldud toodete osas. 2025. aastal kontrolliti teist aastat järjest tundlikule sihtrühmale – lastele – mõeldud toidulisandeid ning selgus, et 40% kontrollitud toodetest ei vastanud märgistuse või koostise osas nõuetele. Ehkki kõnealused tootepartiid ei kujutanud ohtu tervisele, tuli need viia nõuetega vastavusse või turult kõrvaldada. Aasta varem oli mittevastavuse määr 47%, mis viitab sellele, et olukord ei ole märkimisväärselt paranenud.
Mida järelevalve käigus hinnatakse?
Järelevalve läbiviimisel hindab PTA:
• kas vitamiinide ja mineraalainete kogused vastasid toidualases teabes esitatud kogustele;
• kas vitamiinide ja mineraalainete kogused jäid ohutu tarbimise ülempiiri piiresse;
• kas toote märgistus vastas kehtivatele nõuetele.
2025. aastal ilmnes, et kõige sagedasemini seisneb probleem selles, et pakendil lubatud vitamiinide ja mineraalainete kogused ei vasta tegelikkusele.
Märgistamisnõuete eesmärk
Nõuded tulenevad nii Euroopa Liidu õigusest (näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1169/2011) kui ka Eesti toiduseadusest. Nende eesmärk ei ole üksnes vahetu tervisekaitse, vaid ka tarbijate õiguste ja siseturu toimimise tagamine. Ühetaolised eeskirjad kogu Euroopa Liidus annavad tarbijale õiguse saada toodete kohta õiget ja võrreldavat teavet, mis tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 169.
Märgistamisnõuete järgimine võimaldab järelevalveasutustel kontrollida tooteid süstemaatiliselt, säilitab turu terviklikkuse ning välistab olukorra, kus ettevõtja saab konkurentsieelise nõuete rikkumise kaudu. Samuti toetab see ettevaatuspõhimõtet, võimaldades tarbijatel vältida aineid, mida nad ei soovi tarbida. Rikkumiste puhul on liikmesriikidel kohustus rakendada ametlikke kontrolle ja sanktsioone ka siis, kui otsest tervisekahju ei ole võimalik tõendada.
Tarbija õigused ja kaupleja kohustused
Kui toode ei vasta märgistusnõuetele, ei ole see lihtsalt „pisiviga“. Kaupleja peab sellisel juhul kas toote märgistust parandama või toote turult eemaldama. Tarbijal on omakorda õigus esitada pretensioon, kui ta on ostnud toote, mille kohta on esitatud eksitavat teavet. Hiljutise järelevalve käigus tuvastatud mittevastavad tooted on avalikult välja toodud (vt siit) ning see annab tarbijatele võimaluse kontrollida, kas nende kodus leiduv toidulisand kuulub probleemsete hulka.
Tervisealased väited
Lisaks märgistamisnõuetele peavad ettevõtjad järgima keeldu esitada eksitavaid tervisealaseid väiteid. Toidu kohta esitatavaid toitumis- ja tervisealaseid väiteid reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006. Määruse kohaselt peavad tervisealased väited olema teaduslikult põhjendatud ega tohi tarbijat eksitada. Samuti on keelatud näiteks väited, mis võivad suurendada kahtlust muude toitude ohutuse suhtes, soodustada toidu ülemäärast tarbimist või viidata sellistele muudatusele kehafunktsioonides, mis tekitavad tarbijas hirmu ja kallutavad teda seeläbi tegema ostuotsust.
Tarbija jaoks võib olla eksitav ja seega keelatud ka selline väide, mis on faktiliselt õige. Näiteks on Euroopa Üldkohus leidnud kohtuasjas T-100/15 glükoosi ja energiavahetuse kohta esitatud tervisealaste väidete hindamisel, et ehkki väited nagu „glükoos soodustab füüsilist aktiivsust” või „glükoos aitab kaasa normaalsele energiavahetusele treeningu ajal” on olemuslikult tõesed, siis toovad need esile ainult glükoosi soodsa mõju, jättes mainimata liigse suhkrutarbimisega seotud terviseriskid. Teabe valikuline esitamine võib soodustada tarbijat tarbima rohkem suhkrut. Seega võib väide olla teaduslikult tõene, kuid siiski keelatud ja tarbijat eksitav.
Miks rikkumised püsivad?
Tekib küsimus, miks need probleemid ikka ja jälle korduvad. Põhjuseid selleks on mitmeid:
• Kontrolli piiratus. Ametlikud toidukontrolliasutused ei suuda kontrollida kõiki turule tulevaid tooteid ega kõiki tootjaid pidevalt. Kontrolle tehakse valimipõhiselt või kahtluse korral, mistõttu osa rikkumisi jääb pikka aega avastamata.
• Majanduslik stiimul. Vitamiinide tegelik sisaldus võib olla märgistusel väidetust väiksem mitmel põhjusel: tooraine kvaliteedi arvelt kokkuhoid, tootmisprotsessi ebastabiilsus, ebapiisav kvaliteedikontroll või tahtlik petmine. Odavama koostisega toote müümine kõrgema hinnaga võimaldab teenida suuremat kasumit, ehkki õigusvastaselt.
• Tehnilised väljakutsed. Vitamiinid võivad laguneda ladustamise või transpordi käigus, eriti juhul, kui tingimused ei ole optimaalsed. Tootja võib arvutada sisalduse tootmishetke seisuga, kuid ei arvesta piisavalt toimeainete stabiilsusega säilivusaja jooksul.
• Ebapiisav jõustamine. Isegi kui rikkumine avastatakse, ei pruugi karistused olla piisavalt heidutavad.
• Piiriülene kaubandus. ELi siseturg võimaldab kaupade vaba liikumist, kuid järelevalvevõimekus erineb liikmesriigiti. Tootjad võivad registreerida tooted liikmesriikides, kus järelevalve on nõrgem, kuid turustada neid kogu ELis.
• Teadlikkuse puudumine. Mõned väiksemad tootjad ei pruugi täielikult mõista kõiki õiguslikke nõudeid või neil puuduvad ressursid nõuetekohase kvaliteedikontrollisüsteemi rakendamiseks.
• Regulatiivne keerukus. Toidulisandite regulatsioon hõlmab mitut määrust (sh määrus (EÜ) nr 1925/2006 toidulisandite kohta, määrus (EL) nr 1169/2011 toidualase teabe kohta), ja nõuete täielik mõistmine võib nõuda eriteadmisi.
Võimalikud lahendused
Toidulisandite valdkonnas eeldab nõuetele vastavuse paranemine nii tõhusat järelevalvet kui ka ettevõtjate ja tarbijate teadlikkuse kasvu. Selge ja õige teave võimaldab tarbijatel teha põhjendatud valikuid ning toetab ausat konkurentsi turul.
Artikkel avaldati Delfi Ärilehes.
