Riigikohtu 18. novembri otsusest leiab head õppetunnid kohalike valimiste järel sündivatele koalitsioonidele, kirjutavad advokaadibüroo TEGOS partner, vandeadvokaat Triin Kaurov ja vandeadvokaat Siret Saks.
2018. aasta lõpus tuli Jõhvis võimule uus koalitsioon. Uus võimuliit soovis teha valla arengus muudatusi ja see tähendas ka soovi ametnike hulgas muudatusi teha. Kokkuleppel Jõhvi vallavanema Martin Repinskiga kirjutasid 2019. aasta kevadel lahkumisavalduse vallasekretär, sotsiaalteenistuse juht ja finantsjuhi asetäitja. Vallavanem vabastas nad teenistusest ja maksis hüvitiseks poole aasta palga. Riigikohus otsustas, et maakohus peab uuesti arutama Repinskile esitatud süüdistust ametnikele alusetu lahkumishüvitise maksmises.
Nüüd, kui uued koalitsioonid on sündinud, on õige aeg mõelda, kuidas muutusi ellu viia seaduslikult. Jõhvi lugu näitab, et kiire ja mugav lahendus võib osutuda kalliks ja omavalitsusjuhile tõenäoliselt teataval määral elumuutvaks õppetunniks.
Esimene õppetund: hea tahe ja poliitiline soov ei õigusta ametnike vabastamist
Vaatamata ametiasutuse poliitilise juhtkonna soovist ametnik enda eelistustest lähtudes välja vahetada on üldjuhul seadusevastane ning sellist vabastamist ei ole võimalik õigustada avalike huvide argumendiga. Avaliku teenistuse seadus sätestab, et ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma erapooletult. See hõlmab endas ka ametniku neutraalsuskohustust, mis nõuab, et ametnik ei tohi oma teenistusülesannete täitmise raames kestvalt ja aktiivselt toetada ühe kindla erakonnapoliitilise nägemuse edendamist.
Ühtlasi tuleneb ametnikkonna neutraalsuse põhimõttest kohustus tagada ametnikkonna kaitse poliitilistel põhjustel või eriarvamuste tõttu teenistusest vabastamise eest. Seetõttu võib ametniku teenistussuhte avaliku võimu kandja algatusel lõpetada vaid seaduses sätestatud alusel.
Teine õppetund: ametniku omal soovil vabastamisel puudub alus hüvitise maksmiseks
Omavalitsusüksuse kui avaliku raha kasutamisel peab olema seaduslik alus. Avaliku teenistuse seadus ei sätesta alust maksta lahkumishüvitist ametnikule, kes vabastatakse teenistusest tema enda soovil.
See tuleneb juba põhimõttest, et avalikus õiguses kehtiva seaduslikkuse põhimõtte kohaselt võib haldusorgan teha üksnes seda, mis on kehtiva õigusega lubatud. Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks pädevuse ja volituse.
Kohtud on Repinski kaasuses arutlenud ka selle üle, kas lahkumishüvitis võiks olla ka käsitletav preemiana, mis praegusel juhul summade osas ületab preemia piirmäärasid. Siinkohal aga ei saa me jätta märkimata, et kahetsusväärne võib olla arusaam, kus ametist lahkuvale töötajale preemia nime varjus makstakse siiski ametist vabastamise eest.
Kolmas õppetund: vallavanem ei saa pugeda keelueksimuse taha
Madalama astme kohtud põhjendasid Repinski õigeksmõistmist muu hulgas ka keelueksimuse vältimatusega, sest ta konsulteeris valla teiste ametnikega, Jõhvi vallas oli varemgi määratud sarnaseid või suuremaid hüvitisi, üldteada on, et „kuldne käepigistus“ on levinud nii avalikus kui erasektoris ning lahkuvad ametnikud ise suunasid määrama võimalikult suurt hüvitist.
Riigikohus lükkas selle täielikult ümber. Inimeselt, kes nõustub asuma vallavanemaks, saab eeldada teadmist, et valla vara kasutamiseks peab olema õiguslik alus ja et ta ei tohi määrata ametnikele omal äranägemisel summasid. Kui isik tegutseb spetsiifilises valdkonnas, milles osalejatelt eeldatakse reeglite tundmist, on tema võimalus tugineda keelueksimuse vältimatusele äärmiselt piiratud. Sarnane põhimõte laieneb ka avalikule haldusele, eeskätt selle tippjuhtide tegevusele.
Omal soovil teenistusest vabastatud ametnikele alusetult vabastatud hüvitis tuleb kahjuna nõuda välja vallavanemalt. Riigikohus selgitas, et vald saab nõuda enda vallavanemalt teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Kuidas edasi?
Jõhvi juhtum on näide sellest, mis juhtub siis, kui poliitiline tahe ületab seadusandlikud piirid. Riigikohtu värske praktika annab kõigile kohaliku omavalitsuse juhtidele selge raamistiku: poliitiline võit ei anna vabadust valida endale meelepärased ametnikud andes oma ametikohustusi lojaalselt täitvatele „kuldne käepigistus“.
Lühidalt, koalitsioonid tulevad ja lähevad, aga ametnikud seetõttu „omal soovil“ lahkuma ei pea.
Artikkel avaldati Delfi Ärilehes.
