Seaduse peamine eesmärk oli võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2167 krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta, ent seadusandja otsustas laiendada seaduse kohaldamisala lisaks pankade krediidivõlaportfellidele, mis olid direktiivi põhifookuses, ka teiste krediidiandjate tarbijakrediidist tulenevate võlanõuetele.
Suvise seaduse üks valusaimaid aspekte inkassoturu osaliste jaoks oli kindlasti asjaolu, et enamikule enne seaduse jõustumist tegutsevatele krediidiinkassodele pandi kohustus viia oma tegevus seadusega kooskõlla, sh taotleda Finantsinspektsioonilt vastav tegevusluba, väga kiiresti. Seaduse järgi pidid olemasolevad inkassod saama tegevusloa kätte juba 31. detsembriks 2024 või siis oma tegevuse sootuks lõpetama. Säärase saatuse vältimiseks asusid kohusetundlikumad ja oma tegevusele pikemas perspektiivis vaatavad turuosalised kibekiiresti tegutsema ning tegevusloa taotlemise protsessiga kaasnevat üksikasjalikku ja kohati ka bürokraatlikku koormat kandma.
Mõned üksikud neist jõudsidki üle finišijoone napilt enne seda, kui telekava kaunistas taas saade „Õhtusöök ühele“. Esimesed kaks krediidiinkassode tegevusluba andis Finantsinspektsioon välja vastavalt 11. ja 27. detsembril. Samas olid mitmete konkurentide loataotlused selleks hetkeks kas alles menetlemisel või seisis nende esitamine veel ees, mis tolle hetke teadmise järgi tähendas, et aktiivne äritegevus uute võlanõuete omandamise ja haldamise teel tuli vähemalt ajutiselt peatada.
Seadusandjal aga oli kõigi turuosaliste jaoks enne aastalõppu varuks veel üks üllatus. Nimelt lisati detsembri alguses seaduseelnõusse, mille peamine ja esmane eesmärk oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku täiendamine kollektiivse esindushagi menetluse regulatsiooniga (puutumus inkassoäriga ilähedane), vaikse käeviipega üks üpriski oluline KIOS-i rakendamist ja kõiki veel tegevusloata krediidiinkassosid puudutav lõik. Eelnõu – koos eelnimetatud lõiguga – kuulutas Vabariigi President seadusena välja 23. detsembril ning see jõustus uue aasta esimesel päeval.
Nüüdsest on enne KIOS-i jõustumist tegevust alustanud krediidiinkassodel Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemisega aega varasemast kuus kuud kauem, st kuni 30. juunini 2025. Kuni selle kuupäevani võivad ka need krediidiinkassod, kes ei ole tegevusluba veel saanud või ei kavatsegi seda taotleda, jätkata pankade ja krediidiandjate tarbijakrediidist tulenevate võlanõuete haldamist ning nende suhtes kohtu- või täitemenetluse algatamist.
Ühest küljest on kindlasti tegu teretulnud leevendusega ajasurve all olnud krediidiinkassodele, kes nüüd jõuavad oma loamenetlustega paremini ühele poole, ning selle eest tuleb seadusandjat tunnustada. Teisalt tähendab aga oodatud ajapikenduse saabumine kaheteistkümnendal tunnil ja radari all lennates seda, et paljud sellest vahetult puudutatud turuosalised võib-olla isegi ei tea, et selline muudatus üldse toimus. Uudise üllatavalt madalat profiili näitab seegi, et Finantsinspektsiooni veebilehel tehti krediidiinkassosid puudutavas alajaotuses korrektuur tegevusloa taotlemise tähtaja pikenemise kohta alles 10. jaanuari hommikul. Loodetavasti täidab käesolev artikkel veidigi tekkinud tühimikku.
Artikkel avaldati Delfi Ärilehes.
