Mitmed tööandjad on valmis sotsiaalset vastutust kandma ja pakkuma sõja eest Eestisse pagenud ukrainlastele töökohti, mis on osati tingitud ka Eestis seni valitsenud teravast tööjõupuudusest. Vabade töökohtadega tööandja ning tööd ja igapäevarutiini igatsevate sõjapõgenike koostöö on tervitatav. Ometigi ei tohi sündmuste taustal ära unustada kohustusi, mis kaasnevad tööandjatele kolmandatest riikidest pärit isikute värbamisega. Tööturule tuleb lähiajal arvestatav hulk isikuid, keda rahvakeeli kutsutakse pagulasteks. Juriidilises mõttes räägime me tegelikult rahvusvahelise kaitse saajatest.
Arvestades saabunute õiguslikku staatust, ei pruugi senised värbamispõhimõtted ühtida täiel määral olukorraga, kui uueks töötajaks on rahvusvahelise kaitse saaja. Erisused tulenevad sellest, et rände põhjused on erinevad – töörännet ning pagemist relvakonflikti eest ning nende isikute õiguslikku staatust õigustavad rände põhjused. Olgu öeldud, et tööandjatel lasub tänases kontekstis suur vastutus – vastutus migratsiooni õiguspärasuse kontrolli ja tööpanusele vastava õiglase töötasu maksmise eest, mis vähendaks võimalikke sotsiaalseid pingeid.
Viisat pikendama ei pea, töötamise õigust aga küll
Kolmandatest riikidest pärit kodanikel peab olema Eestis viibimiseks ja töötamiseks seaduslik alus. Senised rände põhjused ning kolmandatest riikidest pärit isikute tööhõive Eestis on peaasjalikult olnud seotud töörändega. Jättes kõrvale erinevad viisad ja elamislubade liigid, on seni olnud laias laastus kolm võimalust Eestis viibimiseks ja töötamiseks. Kolmandatest riikidest pärit kodanikud on võinud viibida Eestis esiteks viisavabaduse alusel, teisekspikaajalise viisa (D-viisa) alusel, kusjuures viimane väljastatakse reeglina sihtotstarbeliselt ehk praeguses kontekstis töötamiseks. Kolmanda variandina on seni olnud viibimise ja töötamise aluseks elamisluba näiteks töötamiseks või õppimiseks. Kuigi on ka erandeid, mis kehtivad näiteks hooajatöötajatele ja tippspetsialistidele ning, iduettevõttes töötamise korral, tuleb reeglina tasuda välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga (hetkel 1756 eurot).
Lisaks eeltoodud palgakriteeriumile on teatud viibimise ja töötamise aluste (näiteks hooajatöö) puhul tööandjal kohustus tagada ka majutus viisil, et see oleks vastavuses eluruumile esitatavate nõuetega. Uute reeglite kohaselt saavad Ukraina kodanikud, kes juba on Eestis ja kelle viisa või muu viibimise alus on lõppenud või lõpeb lähiajal, Eestis ajutiselt edasi viibida. Viisat ei pea taotlema ega pikendama. Oluline on teada, et sama ei saa siiski öelda töötamise õiguse kohta, mille kehtivus vajab vajadusel uuendamist ehk registreerimisega seotud toimingute läbiviimist Politsei- ja Piirivalveametis.
Viibimisaluse pinnalt erisuste tegemine on diskrimineeriv
Viibimise ja töötamise alusega isikuterühmaks tänasel tööturul on tõusvas joones rahvusvahelise kaitse saaja, kelle ränne ei ole enam seotud paremate töötamise võimaluste ja tingimuste otsimisega, vaid relvakonflikti ja püsiva vägivalla tõttu oma koduriigist lahkumisega. Teiste sõnadega: nende viibimine koduriigis on turvakaalutlustel võimatu või vähemalt äärmiselt raskendatud. Kõik alates 2022. aasta 24. veebruarist Ukrainast sõja eest põgenenud Ukraina kodanikud (või muu riigi kodanikud, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse) ja nende pereliikmed saavad taotleda ajutist kaitset, mis toob endaga praeguste otsuste kohaselt kaasa ka aastase elamisloa. Kui varasemalt oli rahvusvahelise kaitse menetluse kestvuseks mitte rohkem kui kuus kuud, siis tänaseks on menetluse kestvus viidud ühele päevale. Tegelikkuses on peamiseks kitsaskohaks avalduse esitamiseks võimaliku vaba aja leidmine, mitte menetluse kui sellise läbiviimine. Olgu öeldud, et ajutise kaitse taotluse esitamine ei ole kohustuslik, igal sõja eest pagenud Ukraina kodanikul on õigus viibida PPA otsuse alusel Eestis ka ilma ajutise kaitseta. Küll aga ei võimalda igasuguse viibimisaluse olemasolu Eestis töötamist.
Ajutine kaitse on hetkeseisuga otsustatud väljastada Ukraina kodanikele üheks aastaks, mis tähendab ka seda, et Ukraina kodanikud saavad aastase elamisloa Eestis elamiseks ja töötamiseks, mida sõjaolukorra jätkudes on võimalik pikendada. Ajutise kaitsega saavad Ukraina kodanik ja tema pereliikmed Eesti elanikega sarnased õigused – näiteks ligipääsu sotsiaalteenustele ning õiguse töötada ja haridust omandada, samuti kaasneb sellega vabalt liikumise õigus Euroopa Liidus. Ajutise kaitse saajal on õigus Eestis töötada samadel õigusaktides sätestatud alustel kui Eesti alalisel elanikul. See tähendab, et ajutise kaitse saajatele ei kohaldu välismaalaste seaduses toodud palgakriteerium, vaid töötasu peab jääma piiridesse, milles tuleb tasuda töötasu Eesti kodanikele. Loomulikult ei tähenda eeltoodu seda, et tasu ei peaks olema võrdeline töötaja tööpanusega, vaid vastupidi, õiguskord eeldab, et töö eest tuleb maksta väärilist tasu ning ainuüksi õigusliku viibimisaluse pinnalt erisuste tegemine oleks ilmselgelt diskrimineeriv ning tööandjate vaates ka lubamatu.
Tööandjad kaasvastutavad seadusliku migratsiooni tagamise eest
Samas ei tähenda töötingimuste esmapilgul leevenemine seda, et tööandjate kohustused oleks mingilgi viisil vähenenud. Tööandjatel tuleb endiselt tagada see, et kolmandatest riikidest pärit isikutel on viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus ning tööandjatel on kohustus viibimise alust ja õigust töötada ka kontrollida. Viibimisaluse ja/või töötamise õiguse puudumisel on tööandjad jätkuvalt kohustatud töösuhte lõpetama – eeltoodud kohustuse mittetäitmisel võivad tööandjad leida end silmitsi järelevalvemenetlustega. Tööandjad on kaasvastutavad seadusliku migratsiooni tagamise eest. Samuti tagab töötajale õiglase töötasu maksmine mitte ainult töölepinguseadusest tulenevate kohustuste täitmise, vaid vähendab ka sotsiaalsete pingete tekkimise võimalust ühiskonnas. Seega ei piirdu tööandjate kaasvastutus ainuüksi viibimisaluse ja töötamise õiguse olemasolu kontrollimise ja töötasu jälgimisega, vaid vastutus on laiem, hõlmates läbi võrdse kohtlemise tagamise nii sotsiaalseid kui ka riigikaitselisi aspekte.
Kokkuvõtlikult tuleb töörände eesmärkidest kantud värbamise korral järgida seni kehtinud reegleid. Ajutise kaitse saanute toimetuleku tagamiseks on võimalik ajutise kaitse saajatel töötada ka madalamat töötasu eeldavatel ametikohtadel, mis ilmselgelt ei tähenda seda, et ajutise kaitse saajaid võiks värvata põhjendamatult väiksema töötasuga. Kriisi lahendamise seisukohast on igaühe panus oluline, seega tuleb kolmandatest riikidest pärit töötajatel jälgida ja nende tööandjatel kontrollida töötajate viibimise ja töötamise õiguse olemasolu ning tööandjatel tagada töötajatele turvaline töökeskkond ja õiglane töötasu.
