Tallinna Ringkonnakohus leidis möödunud nädalal jõustunud otsuses, et Lääne-Harju vald oli haridusvõrku ümber korraldades lähtunud asjakohastest kaalutlustest – kaebajate kaebused jäid kõikides kohtuastmetes rahuldamata.
Vaidlus sai alguse 2022. aastal, mil Lääne-Harju vallavolikogu võttis vastu otsuse, millega korraldati ümber Laulasmaa Kooli tegevus. Otsuse alusel lõpetati alates 30.06.2023 koolitustegevus põhikooliastmes Laulasmaa Kooli Lehola õppehoones ning tagati seal õppinud õpilastele võimalus jätkata õppetööd Laulasmaa Koolis või teistes valla õppeasutustes.
Vaatamata sellele vaidlustasid kümme lapsevanemat otsuse, kuna leidsid, et Lehola õppehoone sulgemine rikub nende laste põhiseaduslikku õigust saada haridust.
15.10.2024 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega lastevanemate kaebus jäi lõplikult rahuldamata.
Lehola koolimaja sulgemise otsus lähtus laste parimatest huvidest
Vaatamata 2020. aastal valminud Laulasmaa kooli juurdeehitusele, oli Lääne-Harju vallas jätkuvalt puudu õppekohti põhikooli kolmandas kooliastmes. Lisaks oli vallas puudus lasteaiakohtadest. Kaalumise tulemusena otsustas vald luua õppekohti juurde Klooga koolimajja, sest just seal piirkonnas on nende järele kõige suurem nõudlus ja ka sobivad tingimused. Lasteaiakohtade nappuse leevendamiseks otsustati luua need Laulasmaale ning lisaks Leholasse, kus selleks vabanes koolitegevuse lõpetamise tulemusena sobivate tingimustega ruum ja nii tekib ka võimekus teenindada laiemat piirkonda. Nii võeti vastu otsus lõpetada õppetegevus Laulasmaa Kooli Lehola õppehoones põhikooliastmes ja laiendada seal tegevust lasteaiana.
Otsus oli vajalik kvaliteetse alus- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamiseks
Kohus leidis, et valla eesmärgid haridusvõrgu ümberkorraldamisel olid vajalikud nii alushariduse kui ka kvaliteetse põhihariduse kättesaadavuse tagamiseks.
“Valla haridusvõrgu korrastamist analüüsis selleks kokku kutsutud töögrupp ning tegemist oli hoolikalt läbimõeldud ja pikka perspektiivi arvestava otsusega. Põhiargument oli tagada õpilastele võrdselt kvaliteetsed õpitingimused ja -võimalused,” ütleb Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.
Lehola koolimajas puudus töö- ja tehnoloogiaklass, õppeköögi kasutamise võimalus kodunduse tundides ning seal ei olnud piisavaid tingimusi kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks. Selline olukord ei vastanud kuidagi kvaliteetse täiemahulise õppe nõuetele nendes ainetes. Samuti laiendab laste õppima asumine suurematesse koolidesse nende valikuid huviringides osalemisel.
Haridusvõrgu ümberkorraldamisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalutlusruum. Kuigi kohtute hinnangul mõjutab haridusvõrgu ümberkorraldamine kahtlemata kaebajate ja nende perede harjumuspärast elurütmi, peaksid need mõjutused kaebuse rahuldamiseks olema ebaproportsionaalsed. Kohus selliseid ebasoodsaid mõjutusi ei tuvastanud. “Lehola koolimaja sulgemisega ei kadunud sealsetel õpilastel võimalus kodulähedasele haridusele, sest lähimad koolid on endiselt piisavalt lähedal. Oleme algusest peale pakkunud võimalust koolitranspordi ümberkorraldamiseks selliselt, et kõik lapsed saaksid mugavalt kooli ja tagasi,” lisab Jaanus Saat.
Advokaadibüroo TEGOS vandeadvokaadi ja nõunik Indrek Kuke sõnul annab jõustunud lahend suunised ka edaspidiseks. „Haridusvõrku puudutavad otsused on pikaajalise mõjuga ning puudutavad valla elanike huvisid laiemalt. Ehkki sellised otsused ei pruugi olla meeltmööda nendele lastele ja lastevanematele, kelle jaoks tähendab see elukorralduses muudatusi, ei saa jätta kõrvale huvi, et kvaliteetne haridus oleks vallas ühtlaselt kättesaadav ka pikas perspektiivis ning võimalikult paljudele lastele. Lehola koolimaja sulgemine oli osa laiemast haridusvõrgu ümberkorraldamisest, mis peab silmas just võimalikult paljude laste huvi kvaliteetsele haridusele. Ainuüksi asjaolu, et osadel lapsevanematel on eelistus ühe või teise asukoha osas, ei tähenda, et selle eelistuse järgimata jätmisel oleks rikutud õigust haridusele,“ selgitab Kukk.
Lääne-Harju valda esindasid vaidluses advokaadibüroo TEGOS vandeadvokaadid Indrek Kukk ja Priit Lätt.
